Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Vektor tasandil. Joone võrrand

Õppeaasta: 2023/2024
Valdkond: Matemaatika ja infotehnoloogia
Periood: 3
Aine: Kitsas matemaatika
Nimetus: Vektor tasandil. Joone võrrand
Õpetaja: Helgi Suurmets
Klass: 10KU
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

puuduvad

Maht:

19 auditoorset tundi - üks tund 70 min

Eesmärgid:

Õpilane:

suudab kasutada matemaatilist keelt;

arendab püsivust, objektiivsust, täpsust ja töökust;

väljendab oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt ning formaliseerib tavakeeles infot ning vastupidi;

väärtustab hoolsust, süstemaatilisust, järjekindlust, püsivust ja on tolerantne kaaslaste suhtes;

õpib märkama matemaatika seotust igapäevaeluga, aga ka aru saama, et matemaatika alusteadmised aitavad paremini teisi teadusi mõista;

hindab ja arendab oma matemaatilisi võimeid;

koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid;

oskab kasutada teema käsitlemiseks vajalikku tarkvara.

 

Õpitulemused:

Kursuse lõpus õpilane:

1) selgitab vektori mõistet ja vektori koordinaate;
2) tunneb sirget, ringjoont ja parabooli ning nende võrrandeid, teab sirgete vastastikuseid
asendeid tasandil;
3) liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;
4) leiab vektorite skalaarkorrutise, rakendab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid;
5) koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe
punktiga;
6) määrab sirgete vastastikused asendid tasandil;
7) koostab ringjoone võrrandi keskpunkti ja raadiuse järgi;
8) joonestab sirgeid, ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi;
9) leiab kahe joone lõikepunktid (üks joontest on sirge);
10) kasutab vektoreid ja joone võrrandeid geomeetriaülesannetes.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Punkti asukoha määramine tasandil. Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori mõiste ja tähistamine.
Vektorite võrdsus. Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, seotud vektor, vabavektor. Jõu kujutamine
vektorina. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Vektori korrutamine arvuga. Vektorite liitmine ja
lahutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori vaheline nurk. Kahe vektori skalaarkorrutis,
selle rakendusi. Vektorite kollineaarsus ja ristseis. Sirge võrrand (tõusu ja algordinaadiga, kahe
punktiga, punkti ja tõusuga määratud sirge). Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge
vahel. Parabooli võrrand. Ringjoone võrrand. Joonte lõikepunktide leidmine. Kahe tundmatuga
lineaarvõrrandist ning lineaarvõrrandist ja ruutvõrrandist koosnev võrrandisüsteem. Rakendussisuga
ülesanded.

Iseseisvad tööd tulevad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii puudunud kui ka tunnis kohal olnud õpilane peab enne järgnevat tundi tegema omane selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.

Hindamine:

 

Tööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 - 90%-100%,   4 - 70%-89%,  3 - 50%-70%,  2 - 20%-50%,  1 - 0%-19% (sh tegemata töö)

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Hindamine toimub  kontrolltööde põhjal. Kursuse kõik tööd peavad olema sooritatud.

Arvestan ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd 1, see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelevastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist või siis õpetajaga individuaalsel kokkuleppel.  Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. Ükski töö ei tohi olla tegemata

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

 

Õppematerjalid:
  1. Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2011;
  2. Afanasjeva, H jt Gümnaasiumi kitsas matemaatika III, Avita 2012
  3. Oks, A; Taperson, H Gümnaasiumi kitsas matemaatika III töövihik, Avita 2013

Video sellest, kuidas me seenel käisime