Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Bioloogia II kursus

Õppeaasta: 2023/2024
Valdkond: Loodusained
Periood: 3
Aine: Bioloogia
Nimetus: Bioloogia II kursus
Õpetaja: Aivar Meldre
Klass: 10IT
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

19 tundi + iseseisev töö

Eesmärgid:

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK;
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#) , erilist tähelepanu pöörates:
1) õpilase kriitilise ja analüütilise mõtlemisvõime arendamisele;
2) õpitu sidumisele reaalse eluga, sh aktuaalsete sündmuste ja uudistega;
3) elusorganismide koostisest ning talitlusest ülevaate saamisele;
4) loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisele;
5) looduse ja elukeskkonna vastu austuse ning lugupidamise tekitamisele;
6) loodusteaduslike digipädevuste arendamisele;
7) iseseisva ja koostöö oskuste arendamisele, sh esinemisoskuse ja oma vastutuse arendamisele.

Õpitulemused:

Lähtudes riiklikust õppekavast (RÕK,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#, lk 8) gümnaasiumi bioloogia
läbinud õpilane:
1) väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase
kirjaoskuse tähtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks; 2)
teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust
elukeskkonnale ja ühiskonnale;
3) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning
organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: plaanib, teeb ning
analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses
vormis;
6) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajärgi;
7) kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib ja hindab kriitiliselt
neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja protsesse
selgitades ning probleeme lahendades;
8) kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnovahendeid, sh IKT võimalusi.

Bioloogia II kursuse õpitulemused teemade kaupa:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#, lk 10-11

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Organismide energiavajadus:
Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel
organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia
salvestamises ja ülekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise
etappideks vajalikud tingimused ja tulemused. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Käärimine
kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus. Fotosünteesi eesmärk ja tulemus.
Üldülevaade fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid mõjutavaist tegureist.
Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.

Organismide areng:
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismirühmadel, nende tähtsus ja tulemus. Raku
muutused rakutsükli eri faasides. Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende
tähtsus. Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus ning nende arengut mõjutavad tegurid.

Kehaväline ja kehasisene viljastumine eri loomarühmadel. Munaraku viljastumine naise
organismis. Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse võrdlus.
Suguhaigustesse nakatumise viisid ning haiguste vältimine. Inimese sünnieelses arengus
toimuvad muutused, sünnitus. Lootejärgse arengu etapid selgroogsetel loomadel. Organismide
eluiga mõjutavad tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm.

Hindamine:

Nn väikseid töid (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

1. Kirjalikke kontrolltöid hinnatakse RÕK protsentskaala järgi: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 

2. Nn väiksed tööd (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) ei tohi jääda hinnetelehele hindega mittearvestatud või tegemata.

St kursusehinde saamiseks ei tohi need tööd olla tegemata või mittearvestatud.  

3. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles. Õpilane, kes on kontrolltööle eelneval perioodil olnud tunnis piisavalt silmapaistev, võib jätta, vastavalt õpetajapoolsele juhendile, ühes* kontrolltöös ühe ülesande lahendamata.

*Kuna kontrolltöid on kaks, võib õpilane ise valida, kummas kontrolltöös seda ühte võimalust kasutab.

Kui õpilane on olnud kogu kursuse vältel tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt palju(b) eelmainitud „aktiivsuspunkte“, võib ta lisaks valida ühe järgnevatest:  

I) Kui õpilasel on üks nn väike töö tegemata või mittearvestatud, ei pea õpilane seda järele vastama, et kursusehinnet saada. 

II) Eeldusel, et eelmine punkt on täidetud (st õpilasel on kõik „väiksed tööd“ tehtud/arvestatud), tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 5% võrra. 

Kursusehinnete protsendid vastavalt RÕK skaalale: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.  

4. Õpetaja annab õpilasele teada, kui õpilane on kontrolltööle eelneva perioodi jooksul kogunud piisavalt „aktiivsuspunkte“. Õpetaja valib vahetult enne kontrolltöö toimumist objektiivselt, aktiivsuspunkte arvesse võttes välja, kas ja millised õpilased on lävendi ületanud ning võivad antud eelist kasutada. Seda, milliste ülesannete vahel on õpilastel valida, mille nad lahendamata jätavad, annab enne kontrolltööd teada õpetaja.   

5. See, kui palju „aktiivsuspunkte“ õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et ühte kolmest eelistest kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud „aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.   

6. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti ning vastavat kaalu, mitte viie palli süsteemis hinnet
See tähendab, et kaks kontrolltööd, mille hinded on vastavalt "3" ja "4", ei pruugi anda kursusehindeks hinnet "4", juhul, kui nende kontrolltööde koondprotsent ei ületa 75%.

7. Distantsõppe korral on õpetajal õigus teha kursuse arvestustöö suulise vastamise kujul. Sellisel juhul kontrollib õpetaja õpilase teadmisi kogu kursuse jooksul omandatud teadmiste kohta. Õpilane saab suulisel vastamisel ühe küsimuse/teema 20-st (nn piletisüsteem) ning peab sellele vastama 10 minuti jooksul.

8. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk”. Seda hinnet ei ole õpilasel võimalik tavapärases korras järele vastata (vt TTG õppekava § 13 lõige 8).

9. Õpilase silmapaistval sooritusel aineolümpiaadil vm õppeainega/kursuse teemaga seotud üritusel võib õpetaja lisada õpilasele täiendava hinde „5“ („väga hea“; 100%), mis on ühe kontrolltöö hinde kaaluga. Õpilane võib ise valida, kumma kontrolltöö hinnet see "erihinne" asendab.

Soovist saada lisahinnet annab õpetajale teada õpilane.   

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hinne kujuneb kahe kirjaliku kontrolltöö keskmisena. Nende osakaalud on mõlema puhul 50%. Kursusehinde arvutamisel kasutatakse nende kontrolltööde tulemust protsendina (0-100%), mitte hindena (1-5).

Nende kontrolltööde koondprotsent ei tohi olla alla 50% (hinde “3” lävend), vastasel juhul on kursusehinne “mitterahuldav” ehk “2”. Kui üks kontrolltöödest ei ole tehtud positiivsele hindele, ei saa õpilane, sõltumata koondprotsendist, kursusehinnet üle "rahuldava", ehk hinde "3", isegi, kui koondprotsent ületab hinde "4" lävendi (75%).

Sealjuures ei tohi teine kontrolltöö olla tehtud negatiivsele hindele: vastasel juhul ei saa õpilane, hoolimata koondprotsendist (mis võib olla üle 50%, kui I kontrolltöö on sooritatud hästi), positiivset kursusehinnet.

Nn väiksed/muud tööd (tunnikontrollid/hinnatavad tunnitööd/rühmatööd) peavad olema tehtud hindele "arvestatud" ehk "A".

Kui õpilase osalus kursusel on 85% või enam (st õpilane ei ole puudunud tundidest enam kui kolmel korral), lisab õpetaja õpilase kursuse koondtulemusele 5%.

 

See tähendab, et positiivse kursusehinde saamiseks peab teine kontrolltöö olema kindlasti sooritatud positiivsele hindele ning kahe kontrolltöö koondprotsent peab olema vähemalt 50%. Samuti peavad olema muud tööd (tunnikontrollid/tunnitööd/rühmatööd) tehtud hindele "arvestatud" ehk "A".

 

Kooliastmehinne kujuneb vastavalt Tartu Tamme Gümnaasiumi õppekavale, s.o kõigi vastava aine kursusehinnete (bioloogiakursuseid on kokku neli) alusel pärast viimase kursuse läbimist, kusjuures viimane kursus ei tohi olla sooritatud kursusehindele „1“ ehk „nõrk“ või „2“ ehk  „puudulik“.   

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:
  1. Vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järele vastamise korrale. Mõjuval põhjusel eraldi kokkuleppel.   
  2. Arvestuste nädalal ehk perioodi viimasel nädalal kontrolltööd järele vastata ei saa. Sellel nädalal saab sooritada ainult arvestustööd.
Õppematerjalid:

Õpik: Tenhunen,A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P jt. 2012; 2016;
2020.
Bioloogia õpik gümnaasiumile, II kursus. Organismide energiavajadus, areng ja regulatsioon.
AVITA.

Video sellest, kuidas me seenel käisime