Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Üldajalugu

Õppeaasta: 2023/2024
Valdkond: Sotsiaalained
Periood: 3
Aine: Ajalugu
Nimetus: Üldajalugu
Õpetaja: Kai Parman
Klass: 10KU, 10LO
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

18 tundi

Eesmärgid:

1) Anda ülevaade inimese, riigi, ühiskonna ja kultuuri seostest antiigist kuni 19. sajandini.

2) Tekitada huvi ajaloo vastu ajastuid iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;

3) Selgitab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;

4) Väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana;

5) Leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;

6) Mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;

7) Teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;

Õpitulemused:

Antiikaeg:

1) selgitab antiiktsivilisatsioonide ja keskaja ning uusaja ajastute tähtsust maailma ajaloos näidete põhjal ning mõistab ajaloopärandi olulisust tänapäeval;

2) tunneb ning võrdleb demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi, Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid;

3) iseloomustab religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist riigiusuks;

4) iseloomustab näidete abil antiikkultuuri saavutusi, toob esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt;

5) teab, kes olid Homeros, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Perikles, Aleksander Suur, Romulus, Caesar, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus ja Paulus;

6) teab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, aristokraatia, türannia, demokraatia, hellen, barbar, kodanik, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, Rooma õigus.

Keskaeg:

1) iseloomustab keskaja ühiskonda ja eluolu ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid teabeallikaid;

2) iseloomustab kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana;

3) teab linnade tekkimise põhjusi ja iseloomustab, kuidas funktsioneeris linnaühiskond;

4) iseloomustab islami teket ja levikut ning väärtustab islami kultuuripärandit;

5) teab ristisõdade põhjusi ja tulemusi ning mõju kultuurile ja väärtushinnangutele;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan;

7) teab, kes olid Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas, ning iseloomustab nende tegevust.

Uusaeg:

1) iseloomustab uut maailmapilti ning selgitab renessansi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid;

2) teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale;

3) iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule;

4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid renessanss, humanism, reformatsioon, absolutism, parlamentarism, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism;

5) teab, kes olid Leonardo da Vinci, Christoph Kolumbus, Fernão de Magalhães, Martin Luther, Louis XIV, Napoleon ning iseloomustab nende tegevust.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

ISESEISEV TÖÖ –  õpiku ja õppematerjaliga, rühmatööde tegemine ja kodutööde lõpetamine.

Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Olümpiamängud. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks: armee. Caesar. Keisrivõimu kehtestamine: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn. Ehituskunst. Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks.

Rahvasterändamine ja Lääne-Rooma riigi langus. Frangi riik: Karl Suur. Lääne-Euroopa riikide teke. Ühiskond ja eluolu: läänikord. Feodaalide ja talurahva eluolu. Rüütlikultuur. Linnaühiskond: kaubandus,käsitöö, valitsemine. Islami teke ja levik: Muhamed. Koraan. Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus. Religiooni dominantsus. Vaimulikud ordud. Ketserlus. Ristisõjad. Ülikoolid ja skolastika. 

Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism, maadeavastuste mõjud ning tagajärjed, reformatsioon ja vastureformatsioon. Absolutism ja parlamentarism: poliitiline kaart uusaja alguses. Absolutism Prantsusmaal, parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine Inglismaal. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad, nende mõju Euroopale: valgustus. Viini kongress. Rahvusluse tõus ja rahvusriikide teke. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna tunnused. Maailmamajandus, teaduse ja tehnoloogia areng uusajal. Frangi riik: Karl Suur. Lääne-Euroopa riikide teke. Ühiskond ja eluolu: läänikord. Feodaalide ja talurahva eluolu. Rüütlikultuur. Linnaühiskond: kaubandus,käsitöö, valitsemine. Islami teke ja levik: Muhamed. Koraan. Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus. Ristisõjad. Ülikoolid ja skolastika. 

 

Hindamine:

1) Kontrolltööd arvetuslikud hinded:

Kreeka ja Rooma 

Uusaeg

3) Rühmatööd, töölehed jms protsessi hindamised.

 

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kontrolltööd on   arvestuslikud hinded ja peab olema sooritatud vähemalt hindele "3"

TK-d moodustavad kokku kolmanda arvestusliku hinde ja nende koond peab olema positiivne.

Rühmatööde ja jooksvate hinnete koond moodustab neljanda arvestusliku hinde.

Kooliastme hinne kujuneb kursusehinnete (6 kursust) artimeetilisest keskmisest, kui hinne jääb kahe hinde vahele, siis vaadatakse stuudiumi jooksul saadud KTde aritmeetilist keskmist.

 

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Järgi vastamised on õpetajaga kokkuleppel vahetundide ajal. Järgi vastamised on suulised. Kursuse hinnet saab järgi vastata arvestuste nädalal suulise arvestusega, mis hõlmab kogu kursuse materjali.

Õppematerjalid:

Õppematerjalid:             

M Kõiv, L Kaljundi, M Laur, T Tannberg 2015. Üldajalugu. Avita, Tallinn

TERAs olevad õppematerjalid, töölehed ja teemade kokkuvõtted.

Video sellest, kuidas me seenel käisime