Puuduvad

17 auditoorset (70-minutilist)

Kursusel õpetatuga taotletakse, et õpilane
1) mõistab ühiskonna ja kirjanduse seoseid, ühiskonnas toimuva mõju kirjandusele ja lugejale;
2) oskab määratleda teoste ja autorite olemust vastavalt ajastule või kuuluvusele rahvus- või loomegruppi;
3) arutleb kirjandusteksti esteetiliste, eetiliste väärtuste üle, mis kujundavad nii inimest kui ühiskonda;
4) loeb ilukirjanduslikku esseistikat ja kirjutab selles vormis loovtöö;
5) loeb ja analüüsib nelja tervikteost.

Kursuse lõpul õpilane:
1) selgitab kirjanduse ja ühiskonna omavahelisi suhteid, nimetades kirjandusteose sündi ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid;
2) määrab vähemalt kahe kursuses käsitletud autori ja nende teoste koha ajastus või rahvuskirjanduses;
3) toob loetud tekstile/katkendile tuginedes näiteid ühiskonnaolude ja inimese kujutamise kohta, arutleb selle teema ja probleemide ning eetiliste ja esteetiliste väärtuste üle;
4) on lugenud ja oskab analüüsida kirjandus- ja kultuuriloolist esseistikat;
5) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt nelja teost (3 proosateost ja üks luulekogu).

Kirjandus kui ühiskonna ühismälu kajastus; kadunud põlvkond kirjanduses; J. Peegel, E. Mihkelson. A. Hvostov „Sillamäe passioon või mõni muu Petrone Prindi sarja „Aja lugu“ raamat https://petroneprint.ee/raamatu-rubriik/aja-lugu.

Satiir, allegooria ja grotesk, düstoopia A. Huxley „Hea uus ilm“ või R. Bradbury „451° Fahrenheiti“.
 J. Kaplinski; M. Kundera. Võim ja inimene; M. Bulgakov. L. Tungal „Seltsimees laps“ või „Samet ja saepuru“ või „Naisekäe puudutus“
või V. Luik „Seitsmes rahukevad“ või S. Oksanen „Kui tuvid kadusid“ või „Puhastus“.

Eksistentsialism, J-P. Sartre. Naine kirjanduses; D. Lessing. Psühholoogiline kirjandus; E. Soosaar; W.Faulkner. Keyes "Lilled Algernonile",  Hosseini "Lohejooksja",  V. Mikita (nt "Lingvistiline mets"). Kaasaja mitmekesine kirjandusmaailm. 

Luule kui ühiskonna peegeldaja: luulekogu  analüüs (B. Kangro või K. Leppik , P.-E. Rummo „Saatja aadress“, H. Runnel „Punaste õhtute purpur“).

Iseseisev töö on paksus kirjas teoste lugemine ja vajadusel märkmete tegemine; distantstundide ajal nõutud tekstide kohta analüüsi kirjutamine.

Kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (mahukamad tööd, raamatute sisutööd ja analüüsid) ja protsessihinneteks, mis on väiksema kaaluga ja saadakse nt rühmatöös osalemise eest. Kursuse jooksul tehtavate tööde hindamisel lähtutakse eelkõige loetud teoste probleeme ja analüüsi käsitletavatest töödest. Kohustuslik on lugeda läbi 3 teost ja üks luule valikkogu ja nende põhjal teha vastavad tööd.

Kontrolltööde hindamine: 90-100% "5"; 75-89% "4"; 60-74% "3". 

Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi arvestuslike hinnete hulgas olla "mitterahuldavat" hinnet.

Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.
Kui õpilasel on kursuse jooksul tehtud kõik arvestuslikud tööd vähemalt hindele „rahuldav“, saab ta arvestuse jooksvalt.

Kooliastmehinde väljapanemisel on kirjanduskursuste hinded võrdse kaaluga.

​Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see vastavalt ettenähtud korrale järele vastata kahe nädala jooksul hinde päevikusse kandmisest.
Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane ei
ole mõjuva põhjuseta õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, ei
saa selle teose käsitluse eest enam maksimaalset hinnet või tuleb
järeltööna sooritada keerukam töö. Kui õpilane on puudunud 1/3
ainetundidest, tuleb tal üldjuhul sooritada arvestuste nädalal suuline arvestus.

Kui teose käsitlus on tundides lõppenud, saab lugemata teost järele vastata arvestuste nädalal suuliselt. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest või 2 või enama töö vastamise hinne on mitterahuldav, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

M. Lainvoo õpik "Kirjutatud maailmad"; tunnis jagatavad töölehed