Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Vektor tasandil. Joone võrrand

Õppeaasta: 2023/2024
Valdkond: Matemaatika ja infotehnoloogia
Periood: 3
Aine: Lai matemaatika
Nimetus: Vektor tasandil. Joone võrrand
Õpetaja: Karin Tepaskent
Klass: 10KU, 10LO
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

19×70 min

Eesmärgid:

Õpilane kasutab matemaatilist keelt, väljendab oma mõtteid ja lahenduskäike selgelt ja täpselt, koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid õpitulemuste omandamiseks.

Õpitulemused:

Kursuse lõpus õpilane:

  1. selgitab mõisteid vektor, ühik-, null- ja vastandvektor, vektori koordinaadid, kahe vektori vaheline nurk;  
  2. liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;  
  3. leiab vektori pikkuse, lõigu keskpunkti koordinaadid, kahe vektori skalaarkorrutise ning rakendab neid geomeetriaprobleemide lahendamisel;  
  4. kasutab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid geomeetriaprobleemide lahendamisel;   
  5. koostab sirge võrrandi (kui sirge on määratud punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga) ning teisendab selle üldvõrrandiks, kontrollib tehtut digivahendiga;  
  6.  määrab kahe sirge vastastikuse asendi tasandil, lõikuvate sirgete korral leiab sirgete lõikepunkti ja sirgetevahelise nurga, kontrollib tehtut digivahendiga;  
  7. koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandi; joonestab ainekavas esitatud jooni nende võrrandite järgi nii paberil kui ka arvutis; leiab kahe joone lõikepunktid, kontrollib tehtut digivahendiga. 
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):
  • Kahe punkti vaheline kaugus.  
  • Lõigu keskpunkti koordinaadid.
  • Vektori mõiste ja tähistamine. Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor.   Vektorite võrdsus.  
  • Vektori koordinaadid. Vektori pikkus.  
  • Vektorite liitmine ja lahutamine. Vektori korrutamine arvuga. Kahe vektori vaheline nurk. Vektorite kollineaarsus.  
  • Kahe vektori skalaarkorrutis. Vektorite ristseis.
  • Sirge sihivektor, algordinaat, tõus. Sirge võrrandi koostamine.  
  • Sirge üldvõrrand.
  • Kahe sirge vastastikused asendid tasandil.  
  • Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone, parabooli, hüperbooli võrrandi koostamine.  
  • Kahe joone lõikepunkti leidmine. Sirge, parabooli, hüperbooli ja ringjoone joonestamine.  

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi  eelneva tunni materjalid.  

Hindamine:

Kaks kontrolltööd (eristav hindamine).

Kontrolltööd on kursuse algul kokkulepitud ning lisatud esimes tunni kirjeldusse ja kontrolltööde graafikusse.
Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kontrolltöö hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

  • 5 -> 90-100%,
  • 4 -> 75-89%,
  • 3 -> 50-74%,
  • 2 -> 20-49%,
  • 1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“.

Tunnikontrollid (mitteeristav hindamine (A või MA)), peavad olema sooritatud 50% ulatuses ehk hindele A). Tunnikontrollide või teiste jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hinne kujuneb:

 Kaks kontrolltööd, kokku 100p – esimene kaaluga 0,45 lõpphindest ja teine kaaluga 0,55. Kontrolltöö võib sisaldada kuni 5p testi.

  • Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt 50% ulatuses hindele "3". Kui eelnev tingimus on täitmata, on kursuse lõpphinne 2.
  • Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse töö hindega 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.
  • Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on kursusehinne 1.

Tunnikontrollide ja muude jooksvate tööde hinne on õpilasele suuniseks õppimisel ja lõpphindamisel arvesse ei lähe.

NB! Stuudiumi arvutatud keskmine hinne on aritmeetiline keskmine kõigist sisestatud hinnetest ning lõpphinde kujunemisel ei lähtuta sellest vaid ainepassist!

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Tunnikontrolltöid ja teisi jooksvaid töid järele teha ei saa.

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev). 

Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! 

NB! Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb käia kohustuslikus individuaalses konsultatsioonis, registreerimisega Stuudiumis. Konsultatsiooni tulles on kaasas kontrolltöö korrektne vigade parandus koos analüüsiga vastavalt järgnevale juhendile: https://lingid.ee/vigadeparandus.

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

Õppematerjalid:

Kohustuslik:

* Kaldmäe, Kontson, Matiisen&Pais. Gümnaasiumi lai matemaatika II. Trigonomeetria. Vektor tasandil. Joone võrrandid. Avita 2017, 2019

Soovituslik:
1) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2011). Matemaatika 10. klassile. Koolibri.
2) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2018). Matemaatika 10. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
3) Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I. Maurus
4) Veelmaa, A. (2020). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2020. Maurus

Veebipõhised materjalid:
* Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja jooksvalt Stuudiumi kaudu)
* Matemaatika riigieksami materjalid Innove kodulehelt https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/  ja https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#materjalid
* Kurvits, J. (2018). Digivaramu matemaatika materjalid. https://e-koolikott.ee/kogumik/20179-Digioppevaramu-matemaatika-materjalid

Video sellest, kuidas me seenel käisime