puuduvad

17 tundi

Anda ülevaade eesti rahvausundi ja maailmavaate kujunemisest ning maailma mütoloogiast.

Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) kirjeldab mütoloogilisi elemente eestlaste maailmapildis;
2) teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu ning kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust;
3) selgitab müüdi kui arhetüüpse žanri ja tänapäeva müütide olemust ning mõtestab pärimust õpitust ja iseenda kogemusest lähtuvalt;
4) nimetab arhetüüpseid müüdimotiive ja leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest;
5) tunneb loetud müütide ja arhetüüpsete tegelastega seotud narratiive ja motiive ning leiab neid käsitletavatest ilukirjandusteostest;
6) analüüsib kirjandusteoste teemat, süžeed ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka eetilistest ja esteetilistest väärtustest lähtuvalt;
7) tunneb ära ja analüüsib folkloorse pärandi kasutamist autoriloomingus ning selgitab kirjandus(teos)e tähenduse muutumist ajas;
8) on terviklikult läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm proosa- või draamateost.

Müüdi olemus. Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte; Friedrich Robert Faehlmanni müütilised muistendid. Eestlaste mütoloogiline maailmapilt: vaimud, haldjad, maa-alused, nõiad, targad, triksterid, vanapagan jt üleloomulikud olendid. Võrdlev mütoloogia: rändmotiivid. Kunstnikumüüt: kirjanik kui Looja.

Vana-Kreeka müüdid ja nende töötlused. Piibli müüdid ja nende töötlused“. Eeposed. „Kalevipoja“ motiivid luules ja proosas. Argimütoloogia ja rahvapärimus. Müüt kirjanduses ja tänapäeva kultuuris (ideoloogias, massikultuuris; positiivsed ja negatiivsed eeskujud).

Arhetüüpsed teemad ja motiivid: leping kuradiga, ohverdamine, lahkumine kodunt, ohtuderikas vaimse kasvamise teekond ja kojujõudmine, saatus ja õnn jt. Vastandite võitlus: ilus ja inetu, hea ja kuri, põrgu ja paradiis, armastus ja kättemaks, sünd ja surm, õitseng ja hääbumine, kangelaslikkus ja kuritöö jm. Arhetüüpsed müüdimotiivid: kangelase eriline sünd, päritolu, vägiteod, ohud teel, surm, elu pärast surma. Arhetüüpsed sümbolid ja kujundid: ring, rist, labürint, kolmjalg, kaheksakand, ilmapuu, välk, taevatäht, päikesevanker, jumalikud kaksikud jt; valge laev, sinilind, (sõnajala)õis, lahtised allikad, õnnemaa, paradiis, põrgu jm. Intertekstuaalne lähenemisviis: teose avamine teiste tekstide vormilisel või sisulisel taustal.
Käsitletavad tervikteosed:
Goethe „Faust“ I osa, Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“, Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“.

Kursusehinne kujuneb järgmistest hinnetest:
* Goethe "Faust" I osa,
* Tammsaare "Põrgupõhja uus Vanapagan",
* Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu".

Vajadusel lisanduvad hinded tunni- või kodutööde eest.

Kui üks hinnetest on mitterahuldav või töö sooritamata, siis ei saa kursusehinne olla kõrgem kui "3"; kahe ja enama mitterahuldava või sooritamata töö puhul on kursusehinne "2". 

Töid saab järele vastata kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või suulisel arvestusel arvestuste nädalal.

Materjalid TERAs ja teosed.