Ainepass

Ei ole

1 kursus

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#  (lk 8, jne), millest erilisemat tähelepanu pööratakse:

1. Süsteemse ülevaate saamine eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning nendevaheliste seoste mõistmine
2. Põhjalike bioloogiateadmiste omandamine (ainekava piires), aluse loomine edukaks edasiõppimiseks kõrgkoolides, sh meditsiini- ja loodusteaduslikel erialadel.
3. Õpitava (vastavalt ainekavale) seoste mõistmine igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
4. Laiemalt, loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine oma neljal tasandil (intellektuaalne, hoiakud, interdistsiplinaarne, sotsiaalne, vt https://oppekava.innove.ee/loodusteaduste-ja-tehnoloogiaalase-kirjaoskuse-kujundamine/)
5. Üldise ja kriitilise mõtlemisvõime arendamine bioloogia kontekstis
6. Digipädevuste arendamine (lähtudes HITSA digipädevuste mudelist õppurile, https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf )
7. Õpilaste iseseisva ja koostöö oskuste arendamine, oma õppimise eest vastutuse võtmise võime arendamine.

RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#  (lk 13-14), millest erilisemat tähelepanu pööratakse ülaltoodud eesmärkidele vastavalt:

Õpilane:

1. on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning mõistab nendevahelisi seoseid, on omandanud ainekava sisu RÕK III kursuse teemade piires (vt RÕK õpitulemused ja Sisu lühikirjeldus).*
2. on omandanud põhjalikud bioloogiateadmised (ainekava piires, Bloomi taksonoomia – https://et.wikipedia.org/wiki/Bloomi_taksonoomia - erinevatel tasanditel), mis võimaldavad soovi korral edasiõppimist, sh meditsiini- ja loodusteaduslikel erialadel
3. mõistab õpitava (vastavalt ainekavale) seoseid igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja -uudistega
4. mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoseid
5. arendab enda loodusteaduslikku kirjaoskust ning digipädevusi
6. arendab enda üldist ja kriitilist mõtlemisvõimet bioloogia kontekstis (Bloomi taksonoomia kõrgemad tasandid).

*RÕK õpitulemused. Õpilane…

Molekulaargeneetika:

1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel;

2) analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;

3) võrdleb DNA ja RNA sünteesi kulgu ning tulemusi;

4) hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna

mõju geeniregulatsioonile;

5) koostab sellise eksperimendi kavandi, mis tõestab molekulaarbioloogia põhiprotsesside

universaalsust;

6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega;

7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;

8) selgitab valgusünteesi üldist kulgu

Viirused ja bakterid*:

1) selgitab viiruste ehitust ning toob näiteid inimese viirushaiguste kohta;

2) analüüsib viiruste tunnuseid, mis ühendavad neid elus- ja eluta loodusega;

3) võrdleb viiruste ja bakterite levikut ning paljunemist;

4) seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega;

5) võrdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist, nende organismisisest toimet ja ravivõimalusi

ning väärtustab tervislikke eluviise, et vältida nakatumist;

6) toob näiteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta;

7) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest, arvestades teaduslikke,

majanduslikke ja eetilisi seisukohti ning õigusakte;

8) on omandanud ülevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning

elukutsetest

* Baktereid käsitleti põhjalikumalt gümnaasiumibioloogia II kursuses (2022/2023)

Pärilikkus ja muutlikkus:

1) toob näiteid pärilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismirühmadel;

2) võrdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi;

3) analüüsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;

4) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tunnuste kujunemisel;

5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega;

6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi põhjusi;

7) lahendab geneetikaülesandeid Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning

suguliitelisest pärandumisest;

8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes.

Molekulaargeneetilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Geneetilise koodi omadused ja selle lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg.

Viirused ja näiteid geenitehnoloogiast. DNA ja RNA viiruste ehituse ja talitluse mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused.

Pärilikkus ja muutlikkus. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses. Mutatsioonide jaotus ja näited tuntumatest haigustest. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel.

Mendeli avastatud seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline ja veregruppide pärandumine, alleelide vastasmõju tüübid (dominantsus, intermediaarsus, kodominantsus). Monohübriidne ja dihübriidne ristamine. Geneetikaülesanded Mendeli seadustest (1.-3.), AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest. Morgani seadus ja vastava geneetikaülesande tutvustus.

Olulised hinnatavad tööd on kolm kontrolltööd.

Nende tööde tulemuste, kolme hinde alusel kujuneb kursusehinne. Seega kõiki kursuse teemasid hõlmavat kursuse arvestustööd ei korraldata.

1) Kirjalikud, sh elektroonsed (Moodle keskkonnas) kontrolltööd (3) hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi.

2) Õpilase puudumisel üle 1/3 õppetundidest on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kursuse arvestus hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul kursuse arvestuse hinne ning seda enam järele ei vastata.

3) Hindamisel kasutatakse numbrilise hinde täiendamiseks „+“ ja „-„ märke, mis näitavad vastava  hinde %-skaala ülemise või alumise väärtuse lähedast tulemust.

Olulised hinnatavad tööd on (Vt Hindamine) kolm kontrolltööd.

Kursusehinne pole automaatselt kolme kontrolltöö hinnete keskmine, kuigi reeglina saab seda arvestada (nt hinneteseis 5, 4, 3 = 4; või 5, 5, 4 = 5). Kaalukamaks loetakse esimese kahe kontrolltöö hinnet: Molekulaargeneetika, viirused ja muutlikkus ning Klassikaline geneetika nr 1 (sh geneetika ülesanded).

Näiteks: hinneteseis tööde järjekorras (Molekulaargeneetika, viirused, muutlikkus;  Klassikaline gen nr 1 ja nr 2) 3, 3, 5 annab kokku pigem hinde „3“. Sealjuures arvestatakse kursusehinde panekul ka numbrilise hinde täiendamiseks kasutatud „+“ ja „-„ märke. (nt 3+, 3+, 5 annab kursusehindeks pigem „4“).

Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav". Kahe mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.

Kooliastmehinne kujuneb 4 riikliku õppekava kursuse tulemuste alusel. Vajadusel (hinneteseisu nn kahevahel oleku puhul) kaalutakse üksikute kontrolltööde sooritatuse taset: nt kas on „vaevalt“ hinne „4“ või „tugev 4“.

1) Iga mitterahuldavalt hinnatud kontrolltööd saab järele vastata ühe korra. Erandid kokkuleppel õpetaja ja õppejuhiga.

2) Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid kokkuleppel.

3) Järelevastamine kooli üldises järelevastamises, ette registreerimisega e-keskkonnas (Stuudium). Põhjendatud ja võimalikust kaugõppest tulenevad erandid eraldi kokkuleppel.

ÕPIKUD:

Üldbioloogia õpikuna kasutatakse A. Thenuneni "Bioloogia gümnaasiumile III", 2013, (Avita).

HARJUTUSTE KOGUMIKUD jm õppematerjal:

Õpikutele lisanduvad harjutused töövihikust (valiku harjutustest koondab õpetaja faili, mida jagab õpilastega e-päevikus): S.Laos, K.Praakli, U.Tokko, 2008, „Bioloogia gümnaasiumile“ II osa (Eesti Loodusfoto).

Digiõppevaramu bioloogia III kursuse materjalid, sh enesekontrollitestid: https://e-koolikott.ee/kogumik/19866-Gumnaasiumi-bioloogia-3-kursus-Parilikkus#peatukk-1

Teised õppematerjalid:

•           Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html

•           Videoloengud erinevatel teemadel (õpetaja valikul): nt http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos

•           Võimalusel toetutakse ka e-Koolikoti (https://e-koolikott.ee/) teistele õppematerjalidele

•           •           Internetileheküljed, AI (ChatGpt) kasutamine

•           Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.

•           Otsingud SlideShare (www.slideshare.com ), SlideBoom (www.slideboom.com)   ja YouTube (www.youtube.com) keskkonnast.