Ainepass

Puuduvad

20 auditoorset tundi

Kursuse kaudu taotletakse, et õpilane tunneb meediamõisteid, meediaeetika põhimõtteid, tunneb ära põhilised mõjutamisvõtted, analüüsib kriitiliselt erinevaid ajakirjandustekste, eristab fakti arvamusest, usaldusväärset infot küsitavast, õpib tundma erinevaid meediakanaleid ja -žanre, tajub meediatarbimise ohte.

Kursuse lõpus õpilane:

1. valdab ettekujutust lihtsamast kommunikatsioonimudelist ja meedia rollist infoühiskonnas;
2. tunneb meediakanaleid ja -žanre, nende tunnuseid ning meediateksti vastuvõtu eripära;
3. analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
4. oskab sõnastada teksti sõnumit, leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele ning tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis;
5. eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
6. tunneb meediatekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted;
7. analüüsib kriitiliselt reklaami ning mõistab reklaami varjatud sõnumit; tunneb sotsiaalreklaami;
8. oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelevahendeid.

Kommunikatsioon: saatja, sõnum, suhtluskanal, vastuvõtja. Infoühiskond, demokraatliku infoühiskonna iseloomulikud jooned. Lühiülevaade meedia ajaloost. Meediakanalid. Muutused uue meedia ajastul, sotsiaalmeedia. Tekstiliigid. Tekst ja kontekst. Meediateksti vastuvõtu eripära. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis. Meediatekstide usaldusväärsus. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Demagoogia- ja manipulatsioonivõtted; keeleline manipulatsioon. Meediaeetika ja meediakriitika. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Autoripositsioon, infoallikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Meedia retoorika ning argumendid. Sotsiaalsete tunnuste ja müütide konstrueerimine meediatekstis. Reklaam (kommertsreklaam, poliitiline reklaam, sotsiaalreklaam). Reklaam ja seadused. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine. Teksti üldtunnused: sobivus suhtlusolukorda, üldine sidusus ja sisuosade seostamine; keeleline loovus ja õigekeelsus.

Kursuse hinne kujuneb nelja suurema hinde baasil.

Nendeks on

1. I meediatöö + kokku- ja lahkukirjutamine;

2. II meediatöö + liitlause kirjavahemärgid;

3. ettekanne loositud meediakanalist;

4. Ühe Akadeemiast pärit artikli kirjalik kokkuvõte.

Muuhulgas pannakse kursuse jooksul ka jooksvaid hindeid, mis võivad kursuse hinnet mõjutada. 

Positiivse kokkuvõtva hinde saamiseks ei tohi rohkem kui üks neljast suuremast hindest olla '1' või '2', kusjuures ühe sellise hinde juhul on hinne maksimaalselt '3'. Kui mitterahuldavaid hindeid nelja suure hinde hulgas on kaks või enam, on kokkuvõttev kursusehinne mitterahuldav ('2')

Kooliastme hinne: aluseks on gümnaasiumi eesti keele kursuste keskmine hinne, see, mis hinnet on kõige rohkem; kui hinne on kahevahel, siis kaalukamad on 12. klassi eesti keele kursuse hinded.

Neljapäeviti järelevastamise ajal või vajadusel kokkuleppel konsultatsiooni ajal.

Ettekande ajal etteteatamata puudumise korral või muul põhjusel mitteesitamise korral saab alternatiivina esitada materjali ka kirjalikult, kuid siis on maksimaalne hinne selle ülesande eest rahuldav ('3').

E. Tisler, L. Tankler õpik „Meedia ja mõjutamine“, K. Kask „Meedia mõju“, R. Bobõlski, M. Ross „Johannes 2” õpik ja töövihik, töölehed ja materjalid õpetaja käest.