Ainepass

Puuduvad.

Õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) valib optimaalseid lahenduskäike;
4) näeb seost matemaatika teooria ja loodusliku protsessi vahel.

Kursuse lõpus õpilane:

1.  Tunneb ainekavas nimetatud geomeetrilisi kujundeid ja selgitab nende põhiomadusi;
2. Kasutab elulisi ülesandeid lahendades õpitud geomeetria ja trigonomeetria mõisteid ning põhiseoseid;
3. Kirjeldab punkti asukohta ruumis koordinaatide abil ning sirgete ja tasandite vastastikuseid asendeid ruumis;
4. Selgitab kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahelise nurga mõistet

• Kolmnurgad, nelinurgad, korrapärased hulknurgad, ringjoon ja ring.
• Nende kujundite omadused, elementide vahelised seosed, ümbermõõdud ja pindalad rakendussisuga ülesannetes.
• Rakenduslikud geomeetriaülesanded.
• Ristkoordinaadid ruumis.
• Punkti koordinaadid.
• Kahe punkti vaheline kaugus.

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi  eelneva tunni materjalid.  

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest,
seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja
õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45-70 min). Lõpphinde puhul arvestatakse esimese kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,45 ja teise kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,55. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud.

Tunnikontrollide tulemused lõpphinnet ei mõjuta.

Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19%

Näiteks kui õpilane sai esimese kontrolltöö hindeks 4 (80%) ja teise töö hindeks 3 (74%), siis kujuneb tema lõpphinne järgmiselt:

0,45 · 80% + 0,55 · 74% = 76,7% (hinne 4).

Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1,
siis on kursusehinne 1.

* Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik
kursusehinne 3.

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Tunnikontrolle järele teha ei saa.

Kontrolltöid, mille hinne on 1 või 2, saab järele vastata kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist. Enne järele vastamist tuleb käia konsultatsioonis ning esitada seal õpetajale vigade parandus.

Kui hinne 1 on saadud kõrvalise abi kasutamise tõttu, siis seda tööd järele vastata ei saa.

Kohustuslik:

• Afanasjeva jt. (2013). Gümnaasiumi kitsas matemaatika VII. Tasandilised kujundid. Integraal. Avita 
• Afanasjeva jt. (2013). Gümnaasiumi kitsas matemaatika VIII. Stereomeetria. Avita 

Soovituslik:

• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 12. klassile. Koolibri.
• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2020). Matemaatika 12. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
• http://www.welovemath.ee/