Õppeaasta: |
2023/2024 |
Valdkond: |
Keel ja kirjandus |
Periood: |
2 |
Aine: |
Kirjandus |
Nimetus: |
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid |
Õpetaja: |
Heily Soosaar |
Klass: |
11KU |
Staatus: |
Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: |
puuduvad
|
Maht: |
19 70-minutilist tundi
|
Eesmärgid: |
Kursuse õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemate autorite kirjandusteoseid (2 proosateost ja 1 draama- ning 1 luuleteos), suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga;
2) tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;
3) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikidega (teater, film, kunst, muusika);
4) oskab kirjandusteksti seletada, mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit;
5) analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.
|
Õpitulemused: |
Kursuse läbimise järel õpilane:
1) eristab õppematerjalidele toetudes kirjandusvoole, põhiliike ja -žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal;
2) toob näiteid romaani alaliikide, autorite ning teoste kohta;
3) nimetab käsitletud proosa- ja draamateoste teemasid, probleeme ning ideid, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti;
4) nimetab luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele- ja kujundikasutust;
5) kasutab tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid;
6) on läbi lugenud ning analüüsinud kaks eesti kirjanduse proosateost ja ühe maailmakirjanduse draamateose ja ühe luuleteose.
|
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
Ilukirjanduse põhiliigid ja žanri mõiste. Lüüriliste, eepiliste ja dramaatiliste tekstide olemus. Žanri mõiste. Kirjandusvoolu, -žanri ja -teose stiil.
Teemad ja motiivid. Idee, probleem, motiiv. Realistlikud ja fantastilised teemad.
Eepika. Romaan, novell, jutustus, miniatuur. Romaani areng, romantiline romaan ja realistlik romaan.
Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa. Maagilis-realistlik romaan ja modernistlik romaan. Postmodernistlik romaan. Kujunemisromaan. Ajalooline romaan: Jaan Kross "Keisri hull". Krimiromaan. I. Hargla vt eesti krimikirjaniku romaan vabal valikul.
Novell. Miniatuur.
Lüürika ja lüroeepika. Kirjandusvoolud ja ajastustiil. Värss ja proosa. Lüürika tunnused ja luule žanrid. Kujundlikkus ja kujundid. Ballaad, epigramm, haiku, ood, piltluule, poeem, sonett, valm. Vabavärss. Valik autoreid: A. Alliksaar, B. Alver, J. Kross, D. Kareva, J. Viiding. Omal valikul ühe luuletaja valikkogu analüüs.
Dramaatika. Tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Ibsen „Nukumaja“ („Metspart“).
Iseseisvalt tuleb lugeda läbi käsitletavad teosed.
|
Hindamine: |
Kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (mahukamad tööd, raamatute sisutööd ja analüüsid) ja protsessihinneteks, mis on väiksema kaaluga ja saadakse nt rühmatöös osalemise eest. Kursuse jooksul tehtavate tööde hindamisel lähtutakse eelkõige loetud teoste probleeme ja analüüsi käsitletavatest töödest. Kohustuslik on lugeda läbi 3 teost ja üks luule valikkogu ja nende põhjal teha vastavad tööd.
Kontrolltööde hindamine: 90-100% "5"; 75-89% "4"; 60-74% "3".
|
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi arvestuslike hinnete hulgas olla "mitterahuldavat" hinnet.
Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.
Kui õpilasel on kursuse jooksul tehtud kõik arvestuslikud tööd vähemalt hindele „rahuldav“, saab ta arvestuse jooksvalt.
Kooliastmehinde väljapanemisel on kirjanduskursuste hinded võrdse kaaluga.
|
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see vastavalt ettenähtud korrale järele vastata. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, ei saa selle teose käsitluse eest enam maksimaalset hinnet või tuleb järeltööna sooritada keerukam töö.
Kui teose käsitlus on tundides lõppenud, saab lugemata teost järele vastata arvestuste nädalal suuliselt. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest või 2 või enama töö vastamise hinne on mitterahuldav, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.
|
Õppematerjalid: |
M. Väljataga „Kirjandus ja selle liigid“, S. Nootre töövihik „Kirjanduse kõnekus“ (osaliselt). K. Talviste "Sõnakunsti kuju"
|