Puuduvad.

20 tundi

Tutvustada kirjanduse põhiliike ja –žanre.

Kursuse lõpul õpilane:

1. eristab õppematerjalidele toetudes kirjanduse põhiliike ja žanre, analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal;
2. analüüsib romaani alaliike ning toob näiteid autorite ja teoste kohta;
3. toob esile käsitletud teoste teema, probleemistiku ja ideestiku, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti;
4. nimetab luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele- ja kujundikasutust;
5. eristab näitekirjanduse põhižanre ja nende alaliike, arutleb näidendis käsitletud teemade ja probleemide üle ning analüüsib tegelaste suhteid;
6. selgitab ja kasutab praktikas peamisi tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid ning analüüsib ilukirjanduslikku keelt ja stiili;
7. on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm proosa- või draamateost ning ühe eesti autori luuletuskogu.

Ilukirjanduse põhiliigid ja žanri mõiste.

Eepika
Eepos, romaan, novell, jutustus, miniatuur. Romaani sünd ja muutused. Romaani liigid. Novell. Miniatuur. Elulookirjandus, memuaarid.

Lüürika ja lüroeepika
Ballaad, epigramm, haiku, ood, piltluule, poeem, sonett, valm. Salmidega ja salmideta luule. Vabavärss. Sonett.  Modernistlik luule. Vabavärss. Laululine luule.
Dramaatika
Tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia. Draama alaliigid: karakterdraama, psühholoogiline draama, olmedraama, ideedraama, ajalooline draama.

Mõisted
Ajalooline romaan, ballaad, draama, dramaatika, eepika, eepos, epigramm, haiku, jutustus, komöödia, kujunemisromaan, lüroeepika, lüürika, maagilis-realistlik romaan, miniatuur, modernism, novell, ood, piltluule, poeem, postmodernism, psühholoogiline romaan, realism, romaan, romantism, sonett, sümbolism, tragikomöödia, tragöödia, vabavärss, valm.

Terviklikult käsitletavad teosed:
1. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa

2.  Ibsen „Metspart“ või „Nukumaja“

3. Hargla üks vabalt valitud Melchiori-romaan

4. Üks luulekogu (J. Liiv, G. Suits, M. Under, H. Visnapuu, B. Alver, H. Talvik)

Arvestuslikud hinded on 4  teose analüüs,  1 kirjand, 1 lugemisülesanne. Lisaks võivad olla vajaduspõhiselt tunnikontrollid või kodu- või tunnitööd.

Teose analüüsi hindamiskriteeriumid on kirjas vastavates hindamismudelites, mille õpilased saavad kätte koos tööülesandega. Ühe teose eest on võimalik saada 1-3 hinnet, hinnete hulk sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui mitterahuldavaid või nõrku hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne mitterahuldav. Kui üks töö on sooritatud mitterahuldavale hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui rahuldav. Kui õpilane ei ole osalenud tunnis aruteludes või teistes suulistes tegevustes, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“. 

Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul pärast tunnis töö toimumist või töö esitamise tähtaega; mitterahuldava tulemuse parandamise korral kahe nädala jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist; sooritades arvestuste nädalal suulise arvestuse.

M. Väljataga „Kirjandus ja selle liigid“, paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest, teosed.