Ainult meditsiinisuuna ja loodussuuna õpilastele. Soovituslik on eelnevalt bioloogia III kursuse läbimine.

Õppeaine koosneb 12-14 teoreetilisest loengust ning 1-2 laboripraktikumist.

Laboripraktikumide toimumise aja, koha ja kuupäeva täpsustab õpetaja kursuse toimumise jooksul.

Õppeaine eesmärk on anda õpilastele ülevaade põhilistest immunoloogilistest protsessidest; 

kaasa arvatud sellest, kuidas igapäevaelu immuunsüsteemi ja tervist mõjutab;

kuidas teevad omavahel koostööd erinevad immuunrakud ja nn tavarakud ning immuunrakud - ehk kuidas toimub immuunvastus;

kuidas ja miks kujunevad immunopatoloogilised haigused, sh autoimmuunsus ja allergia, ning kuidas nende haiguste kujunemist ennetada, või sümptomeid leevendada;

arendada õpilastes kriitilist ja analüütilist mõtlemist, sh miks näiteks palavikku ja põletikku, immuunsüsteemi protsesse, ei ole vaja alla suruda; miks paljud immuunsust puudutavad trendid ja müüdid on halbade soovitustega või fundamentaalselt ei tööta;

õppida praktilise töö käigus, kuidas toimub spetsiifilise viirushaiguse tuvastamine tänapäevaste meetoditega; 

õppida praktilise töö käigus, kuidas ja millistele bakteritele mõjuvad teatud antibiootikumid, ning miks kõik antibiootikumid kõigi bakteriaalsete haiguste raviks ei sobi.

Kursus jaguneb kolmeks osaks: 

I Immunoloogia - Immuunsüsteemi põhilised nähtused ja osad: immuunorganid, -molekulid, -haigused. 

II 1. laboripraktikum: Patsiendi koeproovist (SARS-CoV-2) viirusnakkuse tuvastamine RT-PCR meetodiga.

III 2. laboripraktikum: Antibiootikumi -ja faagiteraapia bakteriaalsete haiguste ravis. 

1. Tööde hinded kujunevad RÕK protsentskaala järgi: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.

2. Kursuse jooksul toimub kaks kirjalikku kontrolltööd, mille käigus kontrollitakse vastavalt õpilase 1.-4. ning 5.-7. teema teadmisi. 

3. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles aktiivsuspunktide kujul.

Kui õpilane on kogu kursuse jooksul olnud tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt* aktiivsuspunkte, tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 5% võrra. Ka võib õpilane, kellel on piisavalt* aktiivsuspunkte kogutud, kontrolltöös ühe ülesande lahendamata jätta; selle valitud ülesande osakaal arvestatakse kontrolltöö maksimumtulemusest maha. Õpetaja teavitab õpilast või õpilasi, kellel on piisavalt aktiivsuspunkte ning kes seda võimalust kasutada saavad.

*See, kui palju aktiivsuspunkte õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et neid eeliseid kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud „aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.

4. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). 
Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti, mitte nende tööde viie palli süsteemis hinnet. 

See tähendab, et viie pallis süsteemis annavad hinded "3" ja "4" keskmiseks "3,5", mis ümardades teeb koondhindeks "4". Aga protsendi järgi see nii ei pruugi olla: nt kui esimese töö (hindega "3") protsent on 52% ning teise töö (hindega "4") protsent on 76%, teeb see koondhindeks 64% ehk "3". 

5. Praktikumis täidavad õpilased õpetaja etteantud praktikumiprotokolli. Praktikumiprotokoll tuleb täita lõplikult, st tuleb vastata igale küsimusele, eriti tulemuste analüüsi osas. Praktikumiprotokoll tuleb (korrektselt vormistatult) esitada õpetajale vahetult peale praktikumi või sellega seonduvate tegevuste (tulemuste analüüsimine) lõppemist.
Praktikumiprotokolli täitmist ei tohi jätta teiste rühmakaaslaste peale. Kui selgub, et õpilane pole praktikumiprotokolli täitmisesse või praktikumis läbi viidavatesse ülesannetesse panustanud, on õpetajal õigus hinnata õpilase praktikumi hindega "1" ehk "nõrk".

6. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk”. Seda hinnet ei ole õpilasel võimalik tavapärases korras järele vastata (vt TTG õppekava § 13 lõige 8).

Kursuse hinne kujuneb kahe kirjaliku kontrolltöö ja praktikumide koondhinde keskmisena. Mõlema kontrolltöö osakaal on 25% kursusehindest (kokku 50%) ning mõlema praktikumi koondhinne moodustab 50%. Nende hinnete keskmine tulemus ei tohi olla alla 50% (ehk hinde "3" lävend). Samuti peab I kontrolltöö olema positiivse kursusehinde saamiseks sooritatud vähemalt hindele "3" (vähemalt 50%). Vastasel juhul ei saa õpilane kursusehinnet üle hinde "3" ehk "rahuldav".

Praktikumides osalemine on kursuse läbimiseks kohustuslik ning mõlemad praktilised tööd peavad olema tehtud posiitivsele hindele.

Kui õpilase osalus kursusel on 85% või enam (st õpilane ei ole puudunud tundidest enam kui kolmel korral), lisab õpetaja õpilase kursuse koondtulemusele 5%.

See tähendab, et positiivse kursusehinde saamiseks peab I kontrolltöö olema kindlasti sooritatud positiivsele hindele, praktikumid peavad olema edukalt läbitud ning muud tööd (tunnikontrollid/tunnitööd/rühmatööd) peavad olema tehtud hindele "arvestatud" ehk "A".

Vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järele vastamise korrale. Mõjuval põhjusel eraldi kokkuleppel.