Ainepass

Puuduvad

19 x 70 min

Gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et kooli lõpetaja
1) arutleb loogiliselt, suudab oma seisukohti põhjendada ja vajadusel tõestada;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse mõistes matemaatilise mudeli rakendamise võimalikkust;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliste meetoditega;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid, suudab luua probleemi lahendamiseks mitmeetapilise kava ja kava rakendamisel lahendab probleemülesandeid;
5) suudab eristada olulist infot vähemolulisest, oskab infot esitada erinevate IKT vahenditega;
6) oskab leida optimaalseimat teed probleemi lahendamiseks kasutades ka IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat;
8) rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus ja edasistes õpingutes.

Kursuse lõpus õpilane:

1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;

2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;

3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust;

4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;

5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;

6) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;

7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;

8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;

9) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega.

• Sündmus. Sündmuste liigid.
• Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus.
• Klassikaline tõenäosus.
• Geomeetriline tõenäosus.
• Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid.
• Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad.
• Tõenäosuste liitmine ja korrutamine.
• Bernoulli valem.
• Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve).
• Rakendusülesanded.
• Üldkogum ja valim.
• Andmete kogumine ja süstematiseerimine.
• Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi.
• Korrelatsiooniväli.
• Lineaarne korrelatsioonikordaja.
• Normaaljaotus (näidete varal).
• Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel.
• Andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse IKT vahendite abil (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi  eelneva tunni materjalid.  

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Kursuse vältel on 2 kontrolltööd. Tööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele (3<=). Kui eelnev tingimus on täitmata, on kursuse lõpphinne 2. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1, see töö järelevastamisele ei kuulu, see omakorda tähendab, et kursuse lõpphinne on 1. Kursuse lõpphinne kujuneb tööde aritmeetilisest keskmisest. Kui hinne on kahevahel, võtab õpetaja ette kontrolltööde maksimumpunktid, saadud punktid ja arvutab välja protsendi, millele vastav hinne saab kursuse lõpphindeks.

Jooksvaid töid järele teha ei saa.

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev). 

Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

Kohustuslik:

1) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 11. klassile. Koolibri.

Soovituslik:

1) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid

2) http://www.welovemath.ee/

3) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015.