Ainepass: Tõenäosus ja statistika
| Õppeaasta: | 2023/2024 |
| Valdkond: | Matemaatika ja infotehnoloogia |
| Periood: | 1 |
| Aine: | Lai matemaatika |
| Nimetus: | Tõenäosus ja statistika |
| Õpetaja: | Kaja Oras |
| Klass: | 11IT, 11KU, 11LO, 11TE |
| Staatus: | Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: | Puuduvad |
| Maht: | 19x70 min |
| Eesmärgid: | Õpilane
|
| Õpitulemused: | Kursuse lõpus õpilane: 1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi; 2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu; 3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust; 4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi; 5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades; 6) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust; 7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta; 8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna; 9) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega. |
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad. Tõenäosuste liitmine ja korrutamine. Bernoulli valem. Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve). Rakendusülesanded. Üldkogum ja valim. Andmete kogumine ja süstematiseerimine. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Korrelatsiooniväli. Lineaarne korrelatsioonikordaja. Normaaljaotus (näidete varal). Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. |
| Hindamine: | Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest: 5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%, 3 -> 50-74%, 2 -> 20-49%, 1 -> 0-19% (sh tegemata töö). Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“. |
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45-70 min). Lõpphinde puhul arvestatakse esimese kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,45 ja teise kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,55. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud. Tunnikontrollide tulemused lõpphinnet ei mõjuta. Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu. Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt: 5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%, 3 -> 50-74%, 2 -> 20-49%, 1 -> 0-19% Näiteks kui õpilane sai esimese kontrolltöö hindeks 4 (80%) ja teise töö hindeks 3 (74%), siis kujuneb tema lõpphinne järgmiselt: 0,45 · 80% + 0,55 · 74% = 76,7% (hinne 4). Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1,
|
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Tunnikontrolle järele teha ei saa. Kontrolltöid, mille hinne on 1 või 2, saab järele vastata kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist. Enne järele vastamist tuleb käia konsultatsioonis ning esitada seal õpetajale vigade parandus. Kui hinne 1 on saadud kõrvalise abi kasutamise tõttu, siis seda tööd järele vastata ei saa. |
| Õppematerjalid: | 1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2013 2) http://www.welovemath.ee/ |
