Ainepass

 Puuduvad

 18 tundi

1) Tekitada õpilases huvi 20. sajandi II poole ja selle uurimise vastu

2) Loob seoseid 20. sajandi ja kaasaja vahel

3) tunneb 20.sajandi II poole (eelkõige külma sõja) iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma

ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi;

4) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke arengusuundi ja probleeme, kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele;

5)võrdleb suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale 20. sajandi vältel, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;

6) leiab, selekteerib, refereerib ja analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjuseid;

7) kasutab ajaloolist sõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi, kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult.

Külm sõda

1) analüüsib külma sõja põhjusi ja kujunemist ning teab avaldumisvorme;

2) analüüsib külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi;

3) analüüsib rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal;

4) iseloomustab kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal;

5) teab, kes olid Harry Truman, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Fidel Castro, Konrad Adenauer ja Willy Brandt, ning iseloomustab nende tegevust;

6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: külm sõda, kriisikolle, NATO, VLO, võidurelvastumine, raudne eesriie.

Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda

1) analüüsib demokraatlike riikide arengu põhijooni;

2) teab Euroopa integratsiooni kujunemist ja põhietappe;

3) teab, kes olid Ronald Reagan ja Robert Schumann, ning iseloomustab nende tegevust;

4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, OSCE.

NSVL ja kommunistlik süsteem

1) analüüsib kommunistliku süsteemi kujunemislugu ja põhijooni;

2) iseloomustab NSVLi ühiskonnaelu arengut;

3) analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi;

4) analüüsib Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal;

5) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kollektiviseerimine, industrialiseerimine, stalinism, sula, stagnatsioon, dissidentlus, Brežnevi doktriin, plaanimajandus, sotsialismileer, liiduvabariik, kultuurirevolutsioon;

6) teab, kes olid Jossif Stalin, Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev, Mao Zedong, Johannes Käbin, Aleksander Dubček ja Lech Walesa, ning iseloomustab nende tegevust.

ISESEISEV TÖÖ –  õpiku ja õppematerjaliga, rühmatööde tegemine ja kodutööde lõpetamine.

Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, liidud. Kriisid: Korea sõda,  Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid. Kahepooluseline maailm: USA ja NSVLi vastasseis. Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted. 

USA: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu.

Ühise Euroopa integratsiooni otsingud. Euroopa integratsioon. 

Kommunistliku süsteemi kujunemine. Ida-blokk: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu, Moskva poliitika ja kriisid: Ungari ülestõus, Praha kevad, Poola kriisid, solidaarsus. Kommunistlik Hiina. NSVL: stalinism, sula, stagnatsioon. Eesti NSV: ühiskond, majanduse areng, rahvastik, vastupanu vormid, suhted väliseestlastega.

Kontrolltööd – 1)Külm sõda ja  demokraatlik maailm pärast II maailmasõda; 2) Kommunistlikud riigid.

Rühmatööd ja tunnitööd.

KT hinne moodustab kursuse on 2/3 kursuse hindest, see peab olema sooritatud vähemalt hindele 3.

Ülejäänud protsessi hinnete koond moodustab 1/3 kursuse hindest. Kõik TKd peavad olema tehtud. 

Kooliastme hinne kujuneb kursusehinnete (6 kursust) artimeetilisest keskmisest, kui hinne jääb kahe hinde vahele, siis vaadatakse stuudiumi jooksul saadud KTde aritmeetilist keskmist.

Järgi vastamised on õpetajaga kokkuleppel vahetundide ajal. Järgi vastamised on suulised. Kursuse hinnet saab järgi vastata arvestuste nädalal suulise arvestusega, mis hõlmab kogu kursuse materjali.

1) Mart Laar ja Lauri Vahtre Lähiajalugu gümnaasiumile II. 2007, Avita

2) Agu Pajur, Tõnu Tannberg, Eesti Ajaloo II, 2006, Avita

3) Õpetaja koostatud materjalid, ülesanded (TERAs)