Ainepass

puuduvad

19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Õpilane:
suudab kasutada matemaatilist keelt;
väljendab oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt ning formaliseerib
tavakeeles infot ning vastupidi;
väärtustab hoolsust, süstemaatilisust, järjekindlust, püsivust ja on
tolerantne kaaslaste suhtes;
koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid;
kasutab matemaatikat õppides IKT-vahendeid;
arendab kriitilist mõtlemist ja probleemide lahendamise oskust ning
analüüsib keskkonna ja inimarengu perspektiive.

Kursuse lõpul õpilane:
1) selgitab algfunktsiooni mõistet ning leiab lihtsamate funktsioonide
määramata integraale põhiintegraalide tabeli, integraali omaduste ja
muutuja vahetuse järgi;
2) selgitab kõvertrapetsi mõistet ning rakendab Newtoni-Leibnizi valemit
määratud integraali leides;
3) arvutab määratud integraali abil kõvertrapetsi pindala, mitmest osast
koosneva pinnatüki ja kahe kõveraga piiratud pinnatüki pindala ning
lihtsama pöördkeha ruumala;
4) selgitab geomeetriliste kujundite ja nende elementide omadusi,
kujutab vastavaid kujundeid joonisel; uurib arvutiga geomeetriliste
kujundite omadusi ning kujutab vastavaid kujundeid joonisel;
5) selgitab kolmnurkade kongruentsuse ja sarnasuse tunnuseid, sarnaste
hulknurkade omadusi ning kujundite ümbermõõdu ja ruumala arvutamist;
6) lahendab planimeetria arvutusülesandeid ja lihtsamaid
tõestusülesandeid;
7) kasutab geomeetrilisi kujundeid kui mudeleid ümbritseva ruumi
objektide uurimisel.

Algfunktsiooni ja määramata integraali mõiste. Integraali omadused. Kõvertrapets, selle pindala piirväärtusena. Määratud integraal, Newtoni-Leibnizi valem. Integraali kasutamine tasandilise kujundi pindala, hulktahuka pöördkeha ruumala ning töö arvutamisel.
Kolmnurk, selle sise- ja välisnurk, kolmnurga sisenurga poolitaja, selle omadus. Kolmnurga sise- ja ümberringjoon. Kolmnurga mediaan,
mediaanide omadus. Kolmnurga kesklõik, selle omadus. Meetrilised seosed täisnurkses kolmnurgas. Kesknurk ja piirdenurk. Thalese
teoreem. Kolmnurga pindala. Rakenduslikud geomeetriaülesanded.

Iseseisvad tööd tulevad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii puudunud kui ka tunnis kohal olnud õpilane peab enne järgnevat tundi tegema omane selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.

Tööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:
5 - 90%-100%, 4 - 75%-89%, 3 - 50%-74%, 2 - 20%-49%, 1 - 0%-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Hindamine toimub 11. kursuse kahe kontrolltööde ja ühe hindelise töö põhjal. Kursuse kõik kontrolltööd peavad olema sooritatud. Arvestan ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus. Esimene kontrolltöö on suurema kaaluga. Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik kursusehinne 3. Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis
hinnatakse tööd 1, see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kooliastmehinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelevastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

1) Lepmann, L jt., Matemaatika XII klassile, Koolibri 2013;
2) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;
3) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid