Ainepass

Puuduvad.

20 tundi

Käsitleda  kirjandusteoseid konkreetsemas ühiskondlikus, sealhulgas poliitilises ja mõttevoolulises kontekstis; arutleda kirjanduskaanoni ja bestsellerite problemaatika üle.

Õpilane

1. oskab selgitada kirjanduse ja ühiskonna omavahelisi suhteid, nimetades kirjandusteose sündi ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid;
2. määrab vähemalt kahe kursuses käsitletud autori ja nende teoste koha ajastus, rühmituses või rahvuskirjanduses;
3. toob loetud teksti(katkendi)le tuginedes näiteid ühiskonnaolude ja inimese kujutamise kohta, arutleb selle teema ja probleemide ning eetiliste ja esteetiliste väärtuste üle;
4. analüüsib kirjandusteost ühest 20. sajandi mõttevoolust lähtudes ning leiab tekstist vastava vaatepunkti kajastusi nii teemade, probleemide kui ka ideede tasandil;
5. on lugenud kirjandus- ja kultuuriloolist esseistikat, oskab kirjutada ilukirjandusteose põhjal essee;
6. on läbi lugenud vähemalt kolm terviklikku proosa- või draamateost ja ühe eesti autori luuletuskogu ning analüüsinud neid.

Kirjandus kui ühiskonna kajastaja ning peegeldaja. Kirjanduse sidumine autori elulooga, selle asetamine ühiskondlik-poliitilistesse raamidesse. Kirjandusteose sündi mõjutavad tegurid. Kirjandusteos kui autori individuaalsuse ja maailmavaate, koolkondliku või rühmitusliku kuuluvuse väljendaja. Kirjandusteose koht ajastus, rühmituses, traditsioonis ja rahvuskirjanduses. Lugeja maitse ning valikud. Kirjanduskaanon. Menu- ja hittkirjandus.

Poliitika kirjanduse iseloomu ja teemade määrajana. Kirjandus ideoloogia levitamise teenistuses. Sotsialismiajastu kirjandus, nn sotsialistlik realism. Isikukultuslik kirjandus. Autori positsioon ühiskonnas: võimule vastandujad, võimu toetajad, vaikijad. Keelatud autorid. Ideoloogiline tsensuur: keelatud raamatud ja käsikirjad. Keelatud teemad: rahvuslus, okupatsioon ja küüditamine, metsavendlus, religioon jne. Kirjandusteoste varjatud sõnumid. Poliitilise situatsiooni kujutamine ja selle mõju inimesele Kadunud põlvkond, sõjaromaan. Düstoopia. Baltisaksa kultuuri ja kirjanduse kajastusi.

(Süva)psühholoogiline kujutamislaad kirjanduses. Eksistentsialismifilosoofia kirjanduses. Idamaiste usundite vastukajasid läänemaises kirjanduses: zen-budismi ja taoismi mõjud. Naisvaatepunkt kirjanduses. Postkolonialistlik vaatepunkt kirjanduses. New age’i eluviisi kajastusi ilukirjanduses.

Kirjandus- ja kultuurilooline essee. Teema ja kirjutamisviisi valik. Esseemeistreid. Raamatusarjad: „Eesti mõttelugu“, „Avatud Eesti raamat“ jt. Esseekogumikud: „Eesti mütoloogiad“, „Uued mütoloogiad“ jt. Kirjanduse uurimise võimalused ja probleemid. Kirjandusteaduse ja -kriitika mõiste ning uurimisobjekt. Kirjandusteose arvustus. Teose sisu- ning keele- ja stiilikeskne arvustus.

Mõisted: düstoopia, eksistentsialism, essee, kirjanduskriitika, kirjandusteadus, menukirjandus, naisvaatepunkt, new age, postkolonialism, psühhoanalüüs, sotsialistlik realism, sõjaromaan, zen-budism, taoism, tsensuur, utoopia.

Terviklikult käsitletavad teosed. 1) vabalt valitud düstoopia: kas A. Huxley „Hea uus ilm“ või R. Bradbury „451° Fahrenheiti“ või G. Orwell „1984“,

2) N. Ikstena „Emapiim“,

3) vabalt valitud teos järgnevast loetelust: kas H. Kureishi „Äärelinna Buddha“ või A. Roy „Väikeste Asjade Jumal“ või S. Rushdie „Kesköö lapsed“ või P. Statovc „Minu kass Jugoslaavia“.

4) vabalt valitud luulekogu järgnevast loetelust: kas B. Kangro või K. Lepik või A. Alliksaar või P.-E. Rummo „Saatja aadress“ või H. Runnel „Punaste õhtute purpur“.

Arvestuslikud hinded:  teoste analüüsid.

Ühe teose eest on võimalik saada 1-3 hinnet, hinnete hulk sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes.

Lisaks arvestuslikele hinnetele, millest kujuneb kokkuvõttev hinne, võib vastavalt vajadusele tulla ka jooksvaid hindeid, mis on õpilasele peamiselt enesekontrolliks, kuid kallutavad kokkuvõtvat hinnet siis, kui hinne jääb kahe vahele.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui „mitterahuldavaid“ või „nõrku“ hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne „mitterahuldav“. Kui üks töö on sooritatud „mitterahuldavale“ hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui „rahuldav“. Kui õpilane ei ole osalenud tunnis aruteludes või teistes suulistes tegevustes, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“. Kui õpilane on puudunud tundidest 1/3 või rohkem, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“.

Teoste analüüside võlgnevused ja mitterahuldavad hinded saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või suulisel arvestusel arvestuste nädalal.

M. Lainvoo „Kirjutatud maailmad“, lisamaterjalid õpetajalt.