Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Mehaanika

Õppeaasta: 2022/2023
Valdkond: Loodusained
Periood: 3
Aine: Füüsika
Nimetus: Mehaanika
Õpetaja: Eveli Raudla
Klass: 10KU
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

ei ole

Maht:

22 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit)

Eesmärgid:

Õpilane saab ülevaate vastastikmõjust ja erinevatest jõududest, tutvub Newtoni seaduste, impulsi ja reaktiivliikumisega. Kursuse teises pooles keskendutakse ringliikumise ning võnkumise temaatikale ja lainetele.

Õpitulemused:

Õpilane:

  1. selgitab nähtuste vastastikmõjugravitatsioonhõõrdumine ja deformatsioon esinemist ning rakendumist looduses;
  2. täiendab etteantud joonist vektoritega, näidates kehale mõjuvaid jõude nii liikumisoleku püsimisel (v = const, a = 0) kui ka muutumisel (a = const ≠ 0);
  3. oskab jõu komponentide kaudu leida resultantjõudu;
  4. selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapäevaelu nähtustega;
  5. sõnastab impulsi jäävuse seaduse ja lahendab probleemülesandeid kasutades seost p = mv;
  6. seostab reaktiivliikumist impulsi jäävuse seadusega; toob näiteid reaktiivliikumise kohta looduses ja rakenduste kohta tehnikas;
  7. toob näiteid nähtuste kohta, kus impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga;
  8. rakendab gravitatsiooniseadust ja tunneb gravitatsioonivälja mõistet;
  9. kasutab mõisteid raskusjõudkeha kaaltoereaktsioonrõhumisjõud ja rõhk probleemülesandeid lahendades ning rakendab seost P = m (g ± a);
  10. selgitab mõisteid hõõrdejõud ja elastsusjõud ning rakendab loodus- ja tehiskeskkonnas toimuvaid nähtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = – k Δl;
  11. rakendab mõisteid tööenergiakineetiline ja potentsiaalne energiavõimsuskasulik energiakasutegur, selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvaid nähtusi;
  12. rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α; , Ep = mgh ning E = Ek+ Ep;
  13. selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas.
  14. seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised nähtused ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemisega;
  15. kasutab ringliikumist kirjeldades füüsikalisi suurusi pöördenurkperioodsagedusnurkkiirusjoonkiirus ja kesktõmbekiirendus;
  16. analüüsib orbitaalliikumist, kasutades inertsi ja kesktõmbejõu mõistet;
  17. kasutab vabavõnkumise ja sundvõnkumise mõistet looduses ning tehnikas toimuvaid võnkumisi kirjeldades;
  18. rakendab füüsikalisi suurusi hälveamplituudperioodsagedus ja faas perioodilisi liikumisi kirjeldades;
  19. analüüsib energia jäävuse seaduse kehtivust pendli võnkumisel;
  20. analüüsib võnkumise graafikuid;
  21. selgitab resonantsi ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas;
  22. kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta näiteid;
  23. rakendab füüsikalisi suurusi lainepikkuslaine levimiskiirusperiood ja sagedus lainenähtusi selgitades;
  24. toob nähtuste peegelduminemurdumineinterferents ja difraktsioon näiteid loodusest ning tehnikast.
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Õppetöö koosneb 22-st 70 minutilisest auditoorsest tunnist, mille käigus läbitakse neli üldteemat: Dünaamika; Töö ja energia; Ringliikumine ja võnkumine.

Dünaamika: vastastikmõju, jõud, Newtoni I, II ja III seadus, inertsus, impulss ja impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine, gravitatsioonijõud ja keha kaal, raskusjõud, rõhk ja rõhumisjõud, toereaktsioon, hõõrde- ja elastsusjõud, deformatsioon.

Töö ja energia: mehaaniline töö, võimsus, energia (kineetiline ja potentsiaalne), mehaanilise energia jäävuse seadus, jõumasinad.

Ringliikumine ja võnkumine: ühtlane ringjooneline liikumine, joonkiirus ja nurkkiirus, kesktõmbekiirendus, ringliikumine looduses ja tehnikas, võnkumine, kaubed

 

Hindamine:

Hinnatakse õpitulemuste saavutamise taset. Selleks toimub kaks arvestuslikku tööd (kontrolltööd) ning hinnatakse ka jooksvalt (tunnikontrollid, tunnitöö, kodused ülesanded, praktilised tööd/katsed). Iga arvestuslik töö katab ühte teemaplokki ning jooksvad hinded kogunevad kogu perioodi vältel.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Perioodihinne kujuneb kolme arvestusliku hinde põhjal, millest iga hinne moodustab 33,3% koondtulemusest.

I arvestulik hinne - kontrolltöö teemal "Dünaamika"

II arvestuslik hinne - kontrolltöö teemal "Ringliikumine ja võnkumine"

III arvestuslik hinne - perioodi vältel kogunenud jooksvate hinnete koondhinne (aritmeetiline keskmine)

Positiivse koondhinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud hinded olema sooritatud vähemalt rahuldavale tasemele ehk hindele 3.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Kontrolltöö, mis on sooritatud mitterahuldavale tulemusele ehk negatiivsele hindele, saab järele vastata kahe nädala jooksul peale hindest teavitamist. Jooksvaid hindeid järele vastata ei ole võimalik.

Õppematerjalid:

"Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised" Indrek Peil

Sama õpik on kättesaadav ka www.opik.fyysika.ee keskkonnas. Kasutame ka E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile".

Video sellest, kuidas me seenel käisime