Ainepass: Vektor tasandil. Joone võrrand
Õppeaasta: | 2022/2023 |
Valdkond: | Matemaatika ja infotehnoloogia |
Periood: | 3 |
Aine: | Lai matemaatika |
Nimetus: | Vektor tasandil. Joone võrrand |
Õpetaja: | Kaja Oras |
Klass: | 10IT, 10KU, 10LO, 10TE |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | Puuduvad |
Maht: | 19 x 70 min |
Eesmärgid: | Õpilane
|
Õpitulemused: | Kursuse lõpus õpilane: 1) selgitab mõisteid vektor, ühik-, null- ja vastandvektor, vektori koordinaadid, kahe vektori vaheline nurk; 2) liidab, lahutab ja korrutab vektoreid arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; 3) arvutab kahe vektori skalaarkorrutise ning rakendab vektoreid füüsikalise sisuga ülesannetes; 4) kasutab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid; 5) lahendab kolmnurka vektorite abil; 6) leiab lõigu keskpunkti koordinaadid; 7) koostab sirge võrrandi (kui sirge on määratud punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga) ning teisendab selle üldvõrrandiks; määrab kahe sirge vastastikuse asendi tasandil, lõikuvate sirgete korral leiab sirgete lõikepunkti ja nurga sirgete vahel; 8) koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandi; joonestab ainekavas esitatud jooni nende võrrandite järgi; leiab kahe joone lõikepunktid. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori mõiste ja tähistamine. Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, seotud vektor, vabavektor. Vektorite võrdsus. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Vektorite liitmine ja lahutamine. Vektori korrutamine arvuga. Lõigu keskpunkti koordinaadid. Kahe vektori vaheline nurk. Vektorite kollineaarsus. Kahe vektori skalaarkorrutis, selle rakendusi, vektorite ristseis. Kolmnurkade lahendamine vektorite abil. Sirge võrrand. Sirge üldvõrrand. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Parabool y = ax^2 + bx + c ja hüperbool y = a/x. Joone võrrandi mõiste. Kahe joone lõikepunkt. |
Hindamine: | Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest: 5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%, 3 -> 50-74%, 2 -> 20-49%, 1 -> 0-19% (sh tegemata töö). Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest,
|
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45-70 min). Lõpphinde puhul arvestatakse esimese kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,45 ja teise kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,55. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud. Tunnikontrollide tulemused lõpphinnet ei mõjuta. Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu. Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt: 5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%, 3 -> 50-74%, 2 -> 20-49%, 1 -> 0-19% Näiteks kui õpilane sai esimese kontrolltöö hindeks 4 (80%) ja teise töö hindeks 3 (74%), siis kujuneb tema lõpphinne järgmiselt: 0,45 · 80% + 0,55 · 74% = 76,7% (hinne 4). Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, Kui kaks kontrolltööd on hinnatud hindega 2, siis on kursusehinne 2.
Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel. |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Tunnikontrolle järele teha ei saa. Kontrolltöid, mille hinne on 1 või 2, saab järele vastata kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist. Enne järele vastamist tuleb käia konsultatsioonis ning esitada seal õpetajale vigade parandus. Kui hinne 1 on saadud kõrvalise abi kasutamise tõttu, siis seda tööd järele vastata ei saa.
|
Õppematerjalid: | 1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2011 2) http://www.welovemath.ee/ |