Ainepass

Puuduvad

19x70 min

Õpilane

• kasutab matemaatilist keelt,
• väljendab oma mõtteid ja lahenduskäike selgelt ja täpselt nii suuliselt kui ka kirjalikult,
• arutleb loovalt ja loogiliselt,
• kasutab ja tõlgendab erinevaid matemaatilise info esituse viise.

Kursuse lõpus õpilane:

Kursuse lõpus õpilane:

1) selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;

2) lahendab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise ülesandeid;

3) kirjeldab eksponentfunktsiooni, sh funktsiooni y = e^x omadusi;

4) selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;

5) kirjeldab logaritmfunktsiooni ja selle omadusi;

6) oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni;

7) joonestab eksponent- ja logaritmfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;

8) lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning -võrratusi;

9) kasutab eksponent- ja logaritmfunktsioone reaalse elu nähtusi modelleerides ning uurides.

Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine. Eksponentfunktsioon, selle graafik ja omadused. Arvu logaritm. Korrutise, jagatise ja astme logaritm. Logaritmimine ja potentseerimine. Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele. Logaritmfunktsioon, selle graafik ja omadused. Pöördfunktsiooni mõiste eksponent- ja logaritmfunktsiooni näitel. Eksponent- ja logaritmvõrrand, nende lahendamine. Rakendusülesandeid eksponent- ja logaritmvõrrandite kohta. Eksponent- ja logaritmvõrratus.

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud.

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest,
seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja
õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“.

Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45-70 min). Lõpphinde puhul arvestatakse esimese kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,45 ja teise kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,55. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud.

Tunnikontrollide tulemused lõpphinnet ei mõjuta.

Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19%

Näiteks kui õpilane sai esimese kontrolltöö hindeks 4 (80%) ja teise töö hindeks 3 (74%), siis kujuneb tema lõpphinne järgmiselt:

0,45 · 80% + 0,55 · 74% = 76,7% (hinne 4).

Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1,
siis on kursusehinne 1.

* Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik
kursusehinne 3.

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Tunnikontrolle järele teha ei saa.

Kontrolltöid, mille hinne on 1 või 2, saab järele vastata kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist. Enne järele vastamist tuleb käia konsultatsioonis ning esitada seal õpetajale vigade parandus.

Kui hinne 1 on saadud kõrvalise abi kasutamise tõttu, siis seda tööd järele vastata ei saa.

1) Lepmann, L jt Matemaatika XI klassile, Koolibri 2013

2) http://www.welovemath.ee/