Ainepass

ei ole

22 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit)

Õpilane saab ülevaate aine ehituse alustest ning mikro- ja megamaailma printsiipidest ja toimimispõhimõtetest.

Õpilane:

1. kirjeldab aine olekuid mikrotasandil;
2. võrdleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid;
3. kasutab mõisteid küllastunud aur, absoluutne niiskus, suhteline niiskus ja kastepunkt ning seostab neid ilmastikunähtustega;
4. selgitab mõisteid pindpinevus, märgamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias toimuvate nähtustega;
5. kirjeldab aine olekuid, kasutades õigesti mõisteid faas ja faasisiire;
6. seletab faasisiirdeid erinevatel rõhkudel ja temperatuuridel.
7. nimetab välis– ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid;
8. kasutab leiulaine mõistet mikromaailma nähtusi kirjeldades;
9. kirjeldab elektronide difraktsiooni;
10. nimetab füüsikaliste suuruste paare, mille vahel valitseb määramatusseos;
11. analüüsib eriseoseenergia ja massiarvu sõltuvuse graafikut;
12. kirjeldab tuumade lõhustumise ja sünteesi reaktsioone;
13. seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta;
14. seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning analüüsib tuumaenergeetika eeliseid ja sellega seonduvaid ohte;
15. teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, analüüsib ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele ning pakub võimalusi kiirgusohu vähendamiseks.
16. teab, et info maailmaruumist jõuab meieni elektromagnetlainetena; nimetab ning eristab maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid;
17. võrdleb Päikesesüsteemi põhiliste koostisosade mõõtmeid ja liikumisviisi: Päike, planeedid, kaaslased, asteroidid, väikeplaneedid, komeedid, meteoorkehad;
18. kirjeldab tähti, nende evolutsiooni ja planeedisüsteemide tekkimist;
19. kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni;
20. kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria põhjal.

Õppetöö koosneb 22-st 70 minutilisest auditoorsest tunnist, mille käigus läbitakse kolm üldteemat: aine ehituse alused, mikromaailma füüsika ja megamaailma füüsika. Üldteemad on omakorda jagatud alateemadeks.

Aine ehituse alused: molekul, gaas ja vedelik, õhuniiskus, kastepunkt, ilm ja kliima, ilmaennustus, hügromeeter, pindpinevus, tilk ja mull, faasidiagramm.

Mikromaailma füüsika: aatom, kvantmehaanika, elektronide difraktsioon, määramatusseos, aatomituum, tuumareaktsioon, tuumarelv, tuumaenergeetika, radioaktiivsus ja kiirgus.

Megamaailma füüsika: astronoomia, taevas, tähtkujud taevakaartidel, taevamehaanika, kalender ja kell, päikesesüsteem, päikesesüsteemi väikekehad, kosmoselennud ja uuringud, Päike ja teised tähed, galaktikad ja universum.

Hinnatakse õpitulemuste saavutamise taset. Selleks toimub kaks arvestuslikku tööd (kontrolltööd) ning hinnatakse ka jooksvalt (tunnikontrollid, tunnitöö, kodused ülesanded, praktilised tööd/katsed). Iga arvestuslik töö katab ühte teemaplokki ning jooksvad hinded kogunevad kogu perioodi vältel.

Perioodihinne kujuneb nelja arvestusliku hinde põhjal, millest iga hinne moodustab 25% koondtulemusest.

I arvestulik hinne - kontrolltöö teemal "Aine ehituse alused".

II arvestuslik hinne - kontrolltöö teemal "Mikromaailma füüsika".

III arvestuslik hinne - esitlus teemal "Planeedid" ja õppekäigu (Ahhaa keskuse planetaariumisse) kokkuvõte. Nende kahe töö põhjal saab õpilane ühe arvestusliku hinde (mõlema töö osakaal selles hindes on 50%).

IV arvestuslik hinne - perioodi vältel kogunenud jooksvate hinnete koondhinne (aritmeetiline keskmine), mis pannakse välja, kui jooksvaid hindeid on kogunenud vähemalt 3.

Positiivse koondhinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud hinded olema sooritatud vähemalt rahuldavale tasemele ehk hindele 3.

Kontrolltööd, mis on sooritatud mitterahuldavale tulemusele ehk negatiivsele hindele, saab järele vastata kahe nädala jooksul peale hindest teavitamist. Jooksvaid hindeid järele vastata ei ole võimalik.

"Mikro- ja megamaailma füüsika" Jaan Paaver

Sama õpik on kättesaadav ka www.opik.fyysika.ee keskkonnas.

Kasutame ka E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile".