Ainepass: Praktiline eesti keel III
Õppeaasta: | 2022/2023 |
Valdkond: | Keel ja kirjandus |
Periood: | 2 |
Aine: | Eesti keel |
Nimetus: | Praktiline eesti keel III |
Õpetaja: | Maiu Nurka |
Klass: | 12TE |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | puuduvad |
Maht: | 20 (70-minutilist) tundi |
Eesmärgid: | 1) arendada õigekirjaoskust; 2) kujundada oskust leida vajalikke tekste nii trükitud kui ka elektroonilistest allikatest ning nendest tekstidest vajalikku teavet; 3) arendada allikakriitilist mõtlemist; 4) kujundada argumenteerimisoskust, võimet oma seisukohti esitada ja kaitsta nii suulises kui ka kirjalikus vormis, kasutades nii ratsionaalseid, emotsionaalseid kui ka eetilisi põhjendusi; 5) arendada kuulamisoskust ja mõista vestluspartneri suhtluseesmärki, tunda ära veenmise ja manipuleerimise võtteid. |
Õpitulemused: | Õpilane 1) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust; 2) annab paindlikult ja olukorrast lähtudes edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt; 3) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma seisukohti eakohastes aruteludes koolis; 4) suudab kaasa mõelda avalikule esinemisele ning esitada ettekandjale küsimusi; 5) oskab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud üldistust teha; 6) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Keeleline väljendusrikkus mõtete, tunnete ja hinnangute väljendamisel. Stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses. |
Hindamine: | Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel. Vastavalt ajale ja vajadusele hinnatakse arvestuslike hinnete kõrval õpilase teadmisi ja oskusi ka protsessihinnetega, mida õpilane puudumise korral järele vastata ei saa.
|
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kui ettekanne jääb tegemata või kujuneb selle eest hinnang "mittearvestatud", tuleb see järele teha arvestuste nädalal. Ettekanne riigieksami teemadel peab vastama vähemalt positiivsele tulemusele, et kursusehinne oleks positiivne. Hinded, mis annavad õpilasele tunni-, rühma- või kodutööde eest tagasisidet, on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. Kui neid on rohkem kui üks, moodustavad need hinnete keskmisena kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde. Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad sellised protsessihinded kursusehinnet, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele). |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest. Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest. Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”. |
Õppematerjalid: | Tiiu Erelt “Eesti ortograafia” (2016), Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus |