Ainepass: Meedia ja mõjutamine

Õppeaasta:	2022/2023
Valdkond:	Keel ja kirjandus
Periood:	3
Aine:	Kirjandus
Nimetus:	Meedia ja mõjutamine
Õpetaja:	Maiu Nurka
Klass:	11ME
Staatus:	Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:	puuduvad
Maht:	21 kontakt- ja iseseisva töö tundi
Eesmärgid:	Eesmärk on õppida tundma erinevaid meediakanaleid ja -žanre. Kursuse kaudu taotletakse, et õpilane teab meediaeetika põhimõtteid, tunneb ära põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted, analüüsib kriitiliselt erinevaid ajakirjandustekste, eristab fakti arvamusest ja usaldusväärset infot küsitavast.
Õpitulemused:	Kursuse lõpetamisel õpilane: 1) tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; 2) teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; 3) on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; 4) tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; 5) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; 6) tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised demagoogiavõtted; 7) oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelevahendeid.
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):	- Teksti üldtunnused: sobivus suhtlusolukorda, üldine sidusus ja sisuosade seostamine - Keeleline loovus ja õigekeelsus - Tekstide tõlgendamine, retseptsiooni erinevuse põhjused: teadmised, isiklik kogemus, kultuuritaust Teksti adressaat ja vastuvõetavus - Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus) - Info roll ühiskonnas, meedia funktsioon ja vastutus. - Tähtsamad meediakanalid Eestis, kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused - Meediatekstide usaldusväärsus - Verbaalne ja visuaalne mõjutamine - Autoripositsioon, info allikad ja nende usaldusväärsus - Kriitiline ja teadlik lugemine - Fakti ja arvamuse eristamine Iseseisvate tööde loetelu Õpilane jälgib meediat mahus ja valdkonnas, mis lepitakse kursusel õpilastega kokku.
Hindamine:	- Õpilaste teadmisi kontrollitakse kahe kirjaliku arvestusliku tööga: 1) meediateadlikkuse iganädalane lühitest (kumuleeruv hinnang), 2) meediateemalise teksti kirjutamine (eraldi hinnatakse sisu ja õigekeelsust). - Õpilane koondab tehtud tunni- ja hindelised tööd veebimappi (soovituslikult Google Drive ́i kaust). Kaust asendab distantsõppeperioodil õpimappi, mida õpetaja võib kursuse lõpus vajaduse tekkimisel lõpphinde kujunemisse kaasata. - Kui õpilane ei esita õigeks ajaks iseseisvat tööd (ega teata vajadusest seda esitada hiljem), on tegemist tegemata tööga. Hilisemat esitust ei arvestata. Õpilast hinnatakse tehtud iseseisvate tööde põhjal kursuse lõpus ühe protsessihindega. Kui tegemata töid on kursuse peale kokku 3 või enam, tekib kursuse lõpus protsessihinne “2”. Kui õpilane on kõik tööd esitanud õigel ajal, tekib kursuse lõpus tehtu eest protsessihinne “5”. - Meediateemaline arutlev tekst peab olema positiivse kursusehinde kujunemiseks positiivsele hindele kirjutatud (nii sisu kui õigekeelsus). - Kui õpilane puudub kursuse jooksul 6 või enamast tunnist, tuleb tal arvestuste nädalal sooritada arvestustöö, mis hõlmab kogu kursuse materjali.
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):	Protsessihinded on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. See tähendab, et need moodustavad kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde (kui neid on rohkem kui üks). Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad need protsessihinded kursusehinde kujunemist, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele). Protsessihindeid õpilane järele vastata ei saa.
Võlgnevuste likvideerimise võimalused:	Õpilasel on ebaõnnestunud või puuduliku hinde järelevastamiseks aega kaks õppenädalat. Mõjuva põhjuse olemasolul ja eelneval kokkuleppel aineõpetajaga on lubatud hilisem järelevastamisaeg. Kui õpilasel on kursuse lõpuks kahe õppenädala jooksul järele vastamata töid kaks või enam, tuleb õpilasel sooritada kursuse arvestustöö.
Õppematerjalid:	K. Kask "Meedia ja mõjutamine L. Tankler, E. Tisler "Meedia ja mõjutamine" T. Erelt “Eesti ortograafia” (2016), Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus H. Puksand, M. Ross "Johannes 2. Gümnaasiumi eesti keele õpik" H. Puksand, M. Ross "Johannes 2. Gümnaasiumi eesti keele töövihik" Aili Kiin, Alli Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“ Einar Kraut, Ene Liivaste, Aili Tarvo „Eesti õigekeel“ Marika Nugis, Sirje Ääremaa „Õigekirjaharjutusi. Kokku- ja lahkukirjutamine“.