Ainepass

- Kursusel tutvustatakse peamisi filosoofia valdkondi, ajaloolilisi mõtteliine ning valikut filosoofilistest probleemidest, seisukohtadest ja argumentidest, fookusega praktilisel filosoofial (sh normatiivne ja rakenduslik eetika ning poliitikafilosoofia) ja filosoofilisel argumenteerimisel, kuid hõlmates ka teoreetilist filosoofiat (sh epistemoloogiat, vaimufilosoofiat ja metafüüsikat).

- Kursuse jooksul omandavad õpilased käsitletavate teemadega seotud filosoofilised põhimõisted ning esmased filosoofilise mõtlemise tehnikad: argumendi ehitus ja argumentidega töötamine (sh oskus filosoofias tuntud argumente korrektselt ümber sõnastamise , oskus esitada ja kaitsta originaalset argumenti ning oskus argumente analüütiliselt kritiseerida) loogika alused, induktiivne ja deduktiivne arutlus, varjatud eelduste ära tundmine.

- Kursusel loeme ja analüüsime koos lihtsamaid filosoofilisi tekste.

- Kursus toetab selge eneseväljenduse kujundamist suuliselt (klassi aruteludes) ja kirjalikult (mõttekaardil argumentide analüüsimise ning valikuliselt essee kirjutamise kaudu).

-Kursus toetab ennastjuhtiva õpiharjumuse kujunemist - õpilased saavad teha valikuid erinevate õpimeetodite vahel ning seavad sellest lähtuvalt oma õpieesmärgid.

- Õpilane on kursis mõningate kaasaja filosoofias käsitletavate spetsiifiliste probleemidega sellisel määral, et on võimeline soovi korral ülikoolis nende uurimist jätkama.

- Õpilane teab tunnis käsitletud filosoofia põhimõisteid.
- Õpilane on tuttav valiku kuulsamate filosoofide ideedega filosoofiajaloost.
- Õpilane oskab argumenteeritult kaitsta ja kritiseerida seisukohti nii teoreetilise filosoofia kui ka praktilise filosoofia vallast, näidates seejuures, et orienteerub traditsioonilistes (tundides käsitletud) argumentides ning suudab vastavatel teemadel ka iseseisvalt kriitiliselt mõelda.

- Õpilane oskab lugeda ja analüüsida lihtsamaid filosoofilisi tekste.

Kursus jaguneb kolmeks osaks: (1) filosoofiliste tööriistade omandamise tunnid (kuidas selgelt ja hästi argumenteerida, kasutada filosoofilisi tööriistu nagu mõtteeksperiment jt, tunda ära tüüpilisi argumenteerimisvigu ja kirjutada filosoofilist esseed); (2) praktilise filosoofia tunnid, kus käsitleme moraaliküsimusi, millega igapäevaselt kokku puutume nagu loomade ja keskkonna õige kohtlemine, meditsiinieetika ja riigivõimu õigustamine; (3) teoreetilise filosoofia tunnid, kus analüüsime kriitiliselt mõningaid teoreetilisi aluseid, millele praktilises filosoofia tuginetakse, küsime näiteks, mis teeb teadmise üldse väärtuslikuks või kas on olemas objektiivselt häid ja halbu tegusid.

Teemad ja autorid:

(1) filosoofiliste tööriistade omandamine

• kehtiv ja korrektne argument - õpilane suudab hinnata argumendi loogilist kehtivust ja korrektsust; oskab üles ehitada lihtsamaid kehtivaid argumente ning analüüsida kõnekeeles/meedias esitatud lihtsamate argumentide kehtivust
• varjatud eelduste tuvastamine
• levinumad argumenteerimisvead ja nende vältimine

(2) Praktiline filosoofia

1) Eetika - tagajärje-eetika, kohuse-eetika, vooruseetika, väärtused. (Bentham, Mill, Kant, Aristoteles) Peter Sigeri heategevuse mõtteeksperiment.

2) Hea elu -  antiikfilosoofia põhiküsimuste tutvustus rõhuasetusega küsimusel, mis teeb elu õnnelikuks (epikuurlased, stoikud, Aristoteles, Nietzsche, Schopenhauer) Naudingumasin mõtteeksperiment (Nozick).

3) Õiglus - jaotava õigluse küsimused (Rawls ja Nozick). Teadmatuse loori mõtteeksperiment. Jaotava õigluse mõtteeksperiment.

4) Poliitikafilosoofia - loodusseisund, kuidas õigustada riiki? (Rousseau, Hobbes, Locke) Milline on ideaalne riik (Platoni ideede õpetus, koopamüüt ja riigikäsitus)

5) Rakendusliku eetika teema õpilaste valikul: privaatsus (Reiman ja Rachels), looma- ja keskkonnaeetika (Singer ja Regan), organidoonorlus (Radcliffe-Richards jt) vm bioeetika teema.

(3) teoreetiline filosoofia

6) Keha-vaimu probleem. Dualistlikud teooriad (Descartes'i dualistlik interaktsionism, Leibnizi ettemääratus, okasionalism) ja monistlikud teooriad (Berkeley idealism ja Smart identsusteooria, materialism). Mary toa mõtteeksperiment.

7) Teiste vaimude probleem. Ludwig Wittgensteini põrnikas karbis mõtteeksperiment. 

8) Teadmine ja teadmise mõiste analüüs. Empirism (Bacon, Locke, Berkeley radikaalne empirism) ja ratsionalism (Descrates, Spinoza, Leibniz, Kanti kriitiline ratsionalism).

Aine on üles ehitatud aruteludele õpilastega. Õpilased saavad uurida TÜ eetikakeskuse loodud väärtusmängu mehaanikat kasutades erinevaid kuulsamaid filosoofilisi mõtteeksperimente. Mõtteeksperimendid on mõeldud selleks, et näitlikustada mõningaid olulisi ühiskondlikke aga ka üldinimlikke filosoofilisi probleeme. Õpilased valivad kuue välja pakutud variandi seast, kuidas nad mingis moraalselt problemaatilises situatsioonis käituksid või mõne filosoofilise probleemi lahendaksid. Seejärel põhjendavad õpilased oma valikuid väikestes gruppides üksteisele ja püüavad jõuda rühma siseselt konsensuseni. Seejärel põhjendavad grupid kogu klassile oma valikut ning saavad valikutele õpetajalt tagasisidet: näiteks võib õpetaja seletada, milliste filosoofiliste seisukohtadega nende valik kokku käib ja millised filosoofid ja kuidas on seda vaadet kaitsnud. Arutelusid toetavad lühikesed loengud (20-30 minutit) ning koos vaadatakse lühivideoid, mis esitavad mõne tunnis käsitletava teemaga seotud probleemi või illustreerivad, kuidas neid probleeme kajastatakse kaasaegses kultuuriruumis näiteks kirjanduse ja filmikunsti vahendusel.
Iseseisva tööna ehitavad õpilased väikestes gruppides kursuse vältel mõttekaarti, kus jätkavad tunni arutelusid, harjutavad argumendi analüüsi ning arutlevad lühemate filosoofiliste tekstide üle. Mõttekaardist kasvab õpilaste jaoks konspekt, mida saab kasutada suuliseks arvestuseks valmistudes.

Kursuse hinne kujuneb punktidest, mida õpilane kogub kursuse vältel tehes erinevaid ülesandeid. Kõik ülesanded ei ole kohustuslikud ja nende seast võib õpilane ise valida kui palju ja milliseid ülesandeid ta sooritab. Esimese tunni järel seavad õpilased oma õpieesmärgid aineks ning mõtlevad läbi plaani, kuidas nad punkte koguvad. Lisaülesanded on eelkõige mõeldud selleks, et õpilasel oleks võimalik lisatööga endale kindlustada aine eest suurepärane tulemus.

Kohustuslik on sooritada kontrolltöö kursuse keskel ( KT: maks. 20 p + lisapunktid valikülesannete eest);  2) kirjutada aine lõpetuseks essee (maks 50 p) või sooritada suuline arvestus (maks 50 p) kursuse materjalile arvestustenädalal, kui õpilane esseed ei esita või saab selle eest alla 40 punkti.

3) Ülejäänud punkitd kogunevad tunniarutelduest (maks 10 p) ja tehes erinevaid ülesandeid Coggle mõttekaardi vahendiga (maks 30 punkti). Lisapunkte on võimalik teenida ka koolivälistel filosoofilistel üritustel osalemisega, kui see on eelenvalt õpetajaga kokku lepitud.

PUNKTID
1) Essee või suuline KT

Essee eest on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti ja minimaalselt 40 punkti. Kui õpilane esitab tähtajaliselt essee, mis ei vasta essee nõuetele, ei saa ta võimalust uut esseed kirjutada, vaid saab punktid lõpukontrolltöö eest.
- Hilinenud esseed vastu ei võeta välja arvatud eraldi kokkuleppel õpetajaga ja olulisel põhjusel.
- Suulise vastamise eest aine lõpus on võimalik saada maksimaalselt 50 punkti. Õpilastel on ette teada eksami piletid. Eksamil vastab õpilane kahele küsimusele: ühe saab õpilane loosiga piletite seast, teine on kursuse teemade seast õpilase vabalt valitud teemal. Suulisel kontrolltööl võib kasutada Coggle konspekti.

2) Kirjalik KT kursuse keskel

Kursuse keskel toimub üks kontrolltöö. Kontrolltöös on 20 valikvastustega küsimust (iga õige vastus annab 1 punkti).
Kontrolltöö kontrollib õpilase teadmisi kursuse esimese poole tundides käsitletud teemadest ning õpitud põhimõistete tundmist. Tunnimaterjal on terviklikult üleval Teras, et õpilased saaksid kontrolltööks valmistuda. Lisaks saavad õpilased õppida õpetaja poolt loodud flashkaartide abil Quizlet.com keskkonnas. Kirjalikus kontrolltöös on vabatahtlikud lahtised küsimused, millele vastates on võimaliksaada lisapunkte.

3) Coggle arutelud ja tunniarutelud:

-Coggle arutelu - Coggle vahendit kasutades väikese grupiga läbi kursuse jooksvalt mõttekaardi ehitamine, mis annab kokku kuni 30 punkti. Kohustuslik on teha 5 Coggle ülesannet.
-Tunnis aktiivselt kaasa töötamise eest saab õpilane lõpparvestuses kuni 10 lisapunkti.

90 – 100 (või rohkem) punkti annab aine hinde 5
75 - 89 punkti hinde 4
50 - 74 punkti hinde 3

ESSEE NÕUDED
Mahu- ja vormistusnõuded: 1000-1500 sõna, Times New Roman, tähesuurus 12, reavahe 1. Essee teemad: Teemad leiad eraldi failist Teras. Teemad ja soovitatav kirjandus on kättesaadav alates 21.12.18. Essees peab viitama vähemalt ühele soovituslikule tekstile või õpilase enda valitud filosoofilisele tekstile, mis teemaga haakub. Oma valitud tekst tuleb enne essee kirjutamist kooskõlastada õpetajaga.

Sisunõuded ja hindamiskriteeriumid:
1. ÜLESEHITUS (10% punktidest) 5p
Kas tekstil on selge struktuur? Kas erinevate tekstiosade suhe üksteisesse on kergesti nähtav? Kas tekst on hästi liigendatud või on lõigud pikad ja lohisevad? Kas igal lõigul on lihtsalt eristatav tuummõte ja nende järjestamine annab tulemuseks seostatudn sisukokkuvõtte?
2. LUGEJAGA ARVESTAMINE (20% punktidest) 10p
Kas tekst on sidus s.t mõtete omavahelised seosed on lugemise lihtsustamiseks esile toodud? Kas kasutatavad mõisted on piisavalt selgelt määratletud? Kas sissejuhatus aitab teemasse sisse elada, kuid on samas huvitav ja toob esile autori vaatenurga (soovitavalt ka põhiväite)? Kas lõppsõna võtab põhilise selgelt ja kompaktselt kokku ja aitab seega lugejal tekstis selgusele jõuda? Kui autor viitab ka teiste mõtetele, siis kas tema enda ideed on refereeringutest selgelt eristatavad?
3. FILOSOOFILISUS (20% punktidest) 10p
Kas autor on lugejani toonud piisavalt kitsa kindlapiirilise küsimuse, millele ta püüab vastata? Kas autori tehtav põhiväide (tees) on filosoofiliselt huvitav? Kas autor püsib filosoofilisel arutlustasandil ilma sealt välja langemata? Kas autori mõttekäik on originaalne?
4. ARGUMENTATIIVSUS (40% punktidest) Kas autori kaitstav kindlapiiriline seisukoht eristub teksti lugedes ilma pingutuseta? Kas kaitstav tees öeldakse selges sõnastuses otse välja? Kas oma seisukoha kaitseks on esitatud selge argument? Kas esitatud argument on kehtiv (loogiliselt pädev)? Kas esitatud argument on veenev (seda ei pruugi iga loogiliselt pädev argument olla)? 20p
5. KEELEKASUTUS (10% punktidest) 5p
Kas autor kasutab akadeemilisele tekstile sobivat stiili? Kas tema väljendusviis on neutraalne või kallutatud? Kas autor kasutab sobivat väljendusjulguse astet? Kas tekst tekitab autori suhtes usalduse?

90-100 ja rohkem punkti = hinne 5
75-89 punkti = hinne 4
50-74 punkti = hinne 3

Kokkuleppel õpetajatega.

Kursust ei õpetata ühe õpiku alusel, vaid selleks kasutatakse erinevaid materjale, millega võivad õpilased huvi korral lähemalt tutvuda. Puudumise korral on kohustuslik lugeda läbi vastava tunni slaidid ja vajadusel nende sisu kohta õpetajalt meilitsi või kokkulepitud ajal selgitusi küsida. Lisaks loevad õpilased mõttekaardi ehitamisse panustamiseks valitud peatükke Esa Saarineni õpikust “Symposium” ning Thomas Nagel'i raamatust "Mida see kõik tähendab?"
Soovitusliku kirjanduse esialgne loend (täieneb kursuse jooksul, on olemas slaididel Teras):
Dennett, Daniel 2013. „Intuition pumps and other tools for thinking“ Penguin Books. (Vajaliku materjali tõlge aine Teras slaididel olemas).
Kasak, Enn, 2014. Loogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pojman, Louis P. 2005. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Saari, Peeter 2008. „Libateaduse anatoomiast ja taksonoomiast“. Akadeemia nr. 10 – 2008, lk 2225 – 2239. (Kättesaadav veebis: http://www.fyysika.ee/?p=75341)

Indrek Meos "Filosoofia sõnaraamat. Olulisi mõisteid, koolkondi, filosoofe, seisukohti". Koolibri 2002

Indrek Meos "Filosoofia põhiprobleemid. Õpik gümnaasiumile". Koolibri 1998
Saarinen, Esa 1999. Symposium. Filosoofiaõpik. WSOY Helsinki. Tlk Andres Luure, Avita Kirjastus, 2003.
Wolff, Jonathan, 2005. Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.