Ainepass

puuduvad

20 auditoorset tundi

Kursuse kaudu taotletakse, et õpilane kasutab alustekste, tõlgendab neid, analüüsib keeleliselt ja stilistiliselt, refereerib, tsiteerib ja viitab. Õpilane on parandanud oma tekstiloomise oskust. Õpilane harjutab arutleva kirjandi kirjutamist. Õpilane omandab sõnavara võõrsõnade, fraseologismide ja ladina sententside näol.

kursuse lõpus õpilane:
1) analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili;
2) koostab eri liiki tekste (kokkuvõte, arutlev kirjand, analüüs);
3) seob tekste luues omavahel alustekste, refereerib, tsiteerib, parafraseerib ning kasutab viitamissüsteemi;
4) tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
5) oskab toimetada oma teksti;

6) on omandanud kursusel õpitud sõnavara. 

keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Tekstiliigid. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused. Stiil ja stilistika. Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil, teadusstiil. Stiilivärving, stiiliviga; keele kasutusvaldkondade tüüpilised stiilivead. Ilukirjandusstiil ja poeetika. Eesti sõnavara: tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Võrgusuhtluse keelevalikud. Teadlik kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimetamine. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Vormistamine. Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat. Iseseisev töö: kogub materjali (loeb artikleid jm) kirjandi kirjutamiseks. Sõnavara arendamine, fraseologismid, ladina sententsid, võõrsõnad ja nende kasutuskontekstid.

4 arvestuslikku hinnet:

1. Kirjand (aluseks eesti keele riikliku eksami hindamisjuhend)

2. Alusteksti põhjal küsimustele vastamine (hindamien riikliku eksami hindamisjuhendi põhjal)

3. Miniuurimus etteantud fraseologismidest + nende tutvustamine klassile

4. Sõnavaratöö võõrsõnadest, fraseologismidest ja ladina sententsidest.

Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%. Kirjand kirjutatakse klassis võimalusega lõpetada see hiljem. Esitamiseks antakse tähtaeg – põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet langetatakse.

Õpilane töötab tundides kaasa, täidab töölehti. Kui ülesanded ei ole sooritatud positiivselt, on õpetajal õigus kutsuda õpilast konsultatsiooni või/ja anda lisatööd.

Kokkuvõttev hinne kujuneb kursuse jooksul tehtud arvestuslike tööde hinnete põhjal.

Kui üks arevstuslik hinne on „1“ või „2“, on maksimaalne kursusehinne "3", olenemata teistest hinnetest. 

Kooliastme hinne: aritmeetiline keskmine kõikide eesti keele kursuste peale, kui hinne kahevahel, siis on määravaks 12. klassi hinded.

Kontrolltööd saab vastata järele järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga, koolis kirjutatud kirjand – kirjutatakse puudumise korral üldjuhul konsultatsioonis. 

„Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum“ (Katrin Kern, Ilona Võik), „Johannes 3“ õpik ja töövihik (Margit Ross, Argo Mund, Madli Kumpas), õpetaja koostatud töölehed.