Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Bioloogia I kursus

Õppeaasta: 2022/2023
Valdkond: Loodusained
Periood: 1
Aine: Bioloogia
Nimetus: Bioloogia I kursus
Õpetaja: Aivar Meldre
Klass: 10IT, 10KU, 10TE
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

19 tundi + iseseisev töö

Eesmärgid:

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#) , erilist tähelepanu pöörates: 

  1. õpilase kriitilise ja analüütilise mõtlemisvõime arendamisele;  
  2. õpitu sidumisele reaalse eluga, sh aktuaalsete sündmuste ja uudistega;  
  3. elusorganismide koostisest ning talitlusest ülevaate saamisele;  
  4. loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisele;  
  5. looduse ja elukeskkonna vastu austuse ning lugupidamise tekitamisele;  
  6. loodusteaduslike digipädevuste arendamisele;  
  7. iseseisva ja koostöö oskuste arendamisele, sh esinemisoskuse ja oma vastutuse arendamisele.
Õpitulemused:

Lähtudes riiklikust õppekavast (RÕK, 

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#, lk 8) gümnaasiumi bioloogia läbinud õpilane:  

1) väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse tähtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks; 

2) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;  

3) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;  

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;  

5) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: plaanib, teeb ning analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses vormis;  

6) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning prognoosida otsuste tagajärgi;  

7) kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja protsesse selgitades ning probleeme lahendades;  

8) kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnovahendeid, sh IKT võimalusi.  

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

I kursus „Rakud“. 

Bioloogia uurimisvaldkonnad: 

Elu tunnused, elus- ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed. Eluslooduse molekulaarset, rakulist, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu tunnused. Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analüüsimine ja esitamine. Loodusteadusliku meetodi rakendamine, lahendades bioloogiaalaseid ja igapäevaeluga seotud probleemülesandeid. 

 

Organismide koostis: 

Elus- ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee omaduste seos organismide elutalitlusega. 

Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning tähtsus rakkudes ja organismides. Biomolekulide üldine ehitus ja ülesanded. Organismides esinevate peamiste biomolekulide – süsivesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete – ehituse ning talitluse seosed. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus. Vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises. 

 

Rakk:  

Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protsessidega loomaraku põhjal. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus. Rakumembraani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö. 

 

Rakkude mitmekesisus: 

Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega. Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus. Inimese nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite elutegevusega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle vältimine. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus. 

Hindamine:

Kursusehinne kujuneb kahe kirjaliku kontrolltöö koondprotsendi alusel. Nende kontrolltööde osakaalud on vastavalt 2/3 kursusehindest (I kontrolltöö) ning 1/3 kursusehindest (II kontrolltöö).

Nn väikseid töid (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

1. Kirjalikke kontrolltöid hinnatakse RÕK protsentskaala järgi: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 

2. Nn väiksed tööd (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) ei tohi jääda hinnetelehele hindega mittearvestatud või tegemata.

St kursusehinde saamiseks ei tohi need tööd olla tegemata või mittearvestatud.  

3. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles. Õpilane, kes on kontrolltööle eelneval perioodil olnud tunnis piisavalt silmapaistev, võib jätta, vastavalt õpetajapoolsele juhendile, ühes* kontrolltöös ühe ülesande lahendamata.

*Kuna kontrolltöid on kaks, võib õpilane ise valida, kummas kontrolltöös seda ühte võimalust kasutab.

Kui õpilane on olnud kogu kursuse vältel tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt palju(b) eelmainitud „aktiivsuspunkte“, võib ta lisaks valida ühe järgnevatest:  

I) Kui õpilasel on üks nn väike töö tegemata või mittearvestatud, ei pea õpilane seda järele vastama, et kursusehinnet saada. 

II) Eeldusel, et eelmine punkt on täidetud (st õpilasel on kõik „väiksed tööd“ tehtud/arvestatud), tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 10% võrra. 

Kursusehinnete protsendid vastavalt RÕK skaalale: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.  

4. Õpetaja annab õpilasele teada, kui õpilane on kontrolltööle eelneva perioodi jooksul kogunud piisavalt „aktiivsuspunkte“. Õpetaja valib vahetult enne kontrolltöö toimumist objektiivselt, aktiivsuspunkte arvesse võttes välja, kas ja millised õpilased on lävendi ületanud ning võivad antud eelist kasutada. Seda, milliste ülesannete vahel on õpilastel valida, mille nad lahendamata jätavad, annab enne kontrolltööd teada õpetaja.   

5. See, kui palju „aktiivsuspunkte“ õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et ühte kolmest eelistest kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud „aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.   

6. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti ning vastavat kaalu, mitte viie palli süsteemis hinnet
See tähendab, et kaks kontrolltööd, mille hinded on vastavalt "3" ja "4", ei pruugi anda kursusehindeks hinnet "4", juhul, kui nende kontrolltööde koondprotsent ei ületa 75%.

7. Distantsõppe korral on õpetajal õigus teha kursuse arvestustöö suulise vastamise kujul. Sellisel juhul kontrollib õpetaja õpilase teadmisi kogu kursuse jooksul omandatud teadmiste kohta. Õpilane saab suulisel vastamisel ühe küsimuse/teema 20-st (nn piletisüsteem) ning peab sellele vastama 10 minuti jooksul.

8. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk” ning õpetajal on õigus panna õpilast sooritama kursuse järel-arvestustööd. Vastavalt kooli kodukorrale ei ole võimalik plagiaadi tõttu saadud hinnet ("1") tavapärases korras parandada. Järel-arvestustööks on õpilasel üks võimalus ning selle läbi kukkumisel on kursuse hindeks, vastavalt protsendi järgi, kas “nõrk” ehk “1” (vähem kui 19%) või “mitterahuldav” ehk “2” (20-49%).

9. Õpilase silmapaistval sooritusel aineolümpiaadil vm õppeainega/kursuse teemaga seotud üritusel võib õpetaja lisada õpilasele täiendava hinde „5“ („väga hea“; 100%), mis on ühe kontrolltöö hinde kaaluga. Õpilane võib ise valida, kumma kontrolltöö hinnet see "erihinne" asendab.

Soovist saada lisahinnet annab õpetajale teada õpilane.   

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hinne kujuneb kahe kirjaliku kontrolltöö koondprotsendi alusel. I kontrolltöö osakaal on 2/3 kursusehindest ning II kontrolltöö osakaal 1/3 kursusehindest. Kursusehinde arvutamisel kasutatakse nende kontrolltööde tulemust protsendina (0-100%), mitte hindena (1-5).
Nende kontrolltööde koondprotsent ei tohi olla alla 50% (hinde “3” lävend), vastasel juhul on kursusehinne “mitterahuldav” ehk “2”. Kui üks kontrolltöödest ei ole tehtud positiivsele hindele, ei saa õpilane, sõltumata koondprotsendist, kursusehinnet üle "rahuldava", ehk hinde "3", isegi, kui koondprotsent ületab hinde "4" lävendi (75%).

Sealjuures ei tohi teine kontrolltöö olla tehtud negatiivsele hindele: vastasel juhul ei saa õpilane, hoolimata koondprotsendist (mis võib olla üle 50%, kui I kontrolltöö on sooritatud hästi), positiivset kursusehinnet.

Nn väiksed/muud tööd (tunnikontrollid/hinnatavad tunnitööd/rühmatööd) peavad olema tehtud hindele "arvestatud" ehk "A". Vastasel juhul ei võta õpetaja I kontrolltöö hinnet kursusehinde arvutamisel arvesse ning õpilasel ei ole võimalik saada positiivset kursusehinnet.

 

See tähendab, et positiivse kursusehinde saamiseks peab teine kontrolltöö olema kindlasti sooritatud positiivsele hindele ning kahe kontrolltöö koondprotsent peab olema vähemalt 50%. Samuti peavad olema muud tööd (tunnikontrollid/tunnitööd/rühmatööd) tehtud hindele "arvestatud" ehk "A".

 

Kooliastmehinne kujuneb vastavalt Tartu Tamme Gümnaasiumi õppekavale, s.o kõigi vastava aine kursusehinnete (bioloogiakursuseid on kokku neli) alusel pärast viimase kursuse läbimist, kusjuures viimane kursus ei tohi olla sooritatud kursusehindele „1“ ehk „nõrk“ või „2“ ehk  „puudulik“.   

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:   

  1. Vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järele vastamise korrale. Mõjuval põhjusel eraldi kokkuleppel.   
  2. Arvestuste nädalal ehk perioodi viimasel nädalal kontrolltööd järele vastata ei saa. Sellel nädalal saab sooritada ainult arvestustööd.  
Õppematerjalid:

Õppematerjalid

Õpik: Tenhunen,A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P jt. 2012; 2016; 2020.  

Bioloogia õpik gümnaasiumile, I kursus. Bioloogia kui teadus. Organismid. Rakuõpetus. 

AVITA.

Video sellest, kuidas me seenel käisime