Ainepass

Puuduvad

20 auditoorset tundi

1) parandada õpilase õigekirjaoskust ja –tundmist;
2) osutada praktiliste kirjalike ja suuliste ülesannete kaudu keelele kui strateegilisele suhtlusvahendile ja infokandjale, mida igapäevaelus
erinevate ülesannete täitmisel ja suhtlusolukordades õigesti rakendada;
3) kasutada erinevaid infokanaleid vajaliku teabe leidmiseks ning veebikeskkondi info esitlemisel, analüüsimisel ja koostöö tegemisel;
4) arendada (allika)kriitilist mõtlemist;
5) õppida planeerima projektitööd rühmas.

Õpilane
1) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.
2) annab paindlikult ja olukorrast lähtudes edasi oma tundeid, mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt;
3) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma seisukohti eakohastes aruteludes koolis;
4) suudab kaasa mõelda avalikule esinemisele ning esitada kuuldu põhjal küsimusi;
5) oskab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal tasakaalustatud üldistust teha;
6) suudab mitme aimeallika põhjal kirjutada referatiivset teksti, vältides plagiaati;
7) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust ning suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid.

Kursus keskendub keelekasutuse neljale aspektile.
1. Kõnelemine. Suuline suhtlus olukorrast ja vestluspartnerist lähtuvalt. Ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine, veenmine ja mõjutamine.
2. Kirjutamine. Sõnavara ja stiil. Õigekirja ja õigekeelsusküsimuste kordamine. Ajakirjanduslike tekstide koostamine. Veebiteksti koostamine.
3. Lugemine. Eri modaalsusega tekstide (kirjaliku, audiovisuaalse, hüpertekstilise) tähenduse mõistmine. Teksti eesmärgi ja vaatenurga mõistmine, meediatekstide kriitiline lugemine ja analüüsimine. Teksti sisuliste ja keeleliste tunnuste põhjal paindlike elektrooniliste otsingustrateegiate kasutamine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (üldkasutatavate võõrsõnade, ilukirjanduskeele sõnavara, käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
4. Kuulamine. Ratsionaalsete, eetiliste ja emotsionaalsete argumentide eristamine suulises tekstis, kallutatuse ja manipuleerimise äratundmine.

1. Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel. Arvestuslikke hindeid on kursusel 3: 1) kontolltöö, 2) arutlev kirjand, 3) suuline esitus (kõne)
2. Rühmatööde puhul hinnatakse õpilase individuaalset panust (nõuded kirjeldatakse õpilasele enne ülesande tegemist).
3. Protsessihinded, mille eesmärk on õpilasele väiksemate tunni-, rühma- või kodutööde eest tagasisidet anda, on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. Need moodustavad kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde, kui neid on rohkem kui üks. Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad need protsessihinded kursusehinde kujunemist, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele). Protsessihindeid õpilane järele vastata ei saa.
4. Õpilane hoiab kursuse vältel alles kõik tööd ja õppematerjalid, mis talle selle perioodi jooksul on antud, ning säilitab need juhendile vastavalt õpimapis. Aineõpetaja võib kursuse lõpus neid protsessihindega hinnata või kasutada õpimappi hindamiseks näiteks siis, kui kursusehinne ei kujune selgelt (hinne jääb n-ö kahe hinde vahele).

Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi olla ükski arvestuslik töö "mitterahuldav". Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kaks (või enam) protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. Positiivse kursusehinde saamiseks ei tohi õpilane jätta esitamata kirjandit. Kursuse läbimise eelduseks on juhendile vastava õpimapi olemasolu ja vajadusel tuleb esitada see hindamiseks. 

Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest. Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest/hinde teada saamisest. Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”, mis ei kuulu järele vastamisele. Tunni- ja protsessihindeid järele ei vastata.

Eesti ortograafia. (2016; Erelt, Tiiu). Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus
Johannes 2. Gümnaasiumi eesti keele õpik. (Puksand, H; Ross, M.)
Johannes 2. Gümnaasiumi eesti keele töövihik. (Puksand, H; Ross, M.)
Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik. (Aili Kiin, Alli Lunter)
Eesti õigekeel. (Kraut, Einar; Liivaste, Ene; Tarvo, Aili)
Õigekirjaharjutusi. Kokku- ja lahkukirjutamine. (Nugis, Marika; Ääremaa, Sirje)
Soovituslik veebitugi
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2
Eesti keele käsiraamat.
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=4
Eesti õigekeelsussõnaraamat 2013. http://www.eki.ee/dict/qs/