Ainepass

Puuduvad

19 auditoorset tundi

Kursuse eesmärk on
1) parandada õpilase õigekirjaoskust ja –tundmist;
2) osutada praktiliste kirjalike ja suuliste ülesannete kaudu keelele kui strateegilisele suhtlusvahendile ja infokandjale, mida igapäevaelus erinevate ülesannete täitmisel ja suhtlusolukordades õigesti rakendada;
3) kasutada erinevaid infokanaleid vajaliku teabe leidmiseks ning veebikeskkondi info esitlemisel, analüüsimisel ja koostöö tegemisel;
4) arendada (allika)kriitilist mõtlemist;
5) suurendada õpilase valmisolekut ja oskust meeskonnatöös osaleda ning sellesse panustada.

Kursuse lõpul õpilane:
1) on parandanud õigekirjatundmist ning rakendab õigekirja põhireegleid;
2) tunneb erinevaid tarbetekste, nendele esitatavaid nõudeid ning oskab neid ise koostada;
3) suhtub erinevatesse infokeskkondadesse kriitiliselt;
4) oskab põhjendada ja esitada oma seisukohti;
5) adub meeskonnatöö olemust ja põhifunktsioone, enda rolli selles;
6) oskab kasutada põhiallikaid (ÕS, veebisõnastikud ja -käsiraamatud, keeleveeb);
7) analüüsib kursuse jooksul kasutatud õppimismeetodeid ja –viise ning teeb järelduse endale sobiva ja vajaliku töömeetodi kohta.

Kursus keskendub keelekasutuse neljale aspektile.

Kõnelemine. Suuline suhtlus lähtuvalt olukorrast ja vestluspartnerist. Sama sõnumi edastamine erinevate keelevahenditega, keelelise väljenduse paindlikkus, otsesem ja kaudsem väljendumine. Ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine ning veenmine ja mõjutamine.
Kirjutamine. Tarbekirjade koostamine. Avalik keelekasutus. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine.
Lugemine. Eri modaalsusega tekstide (kirjaliku, audiovisuaalse, hüpertekstilise) tähenduse mõistmine. Teksti eesmärgi ja vaatenurga mõistmine, meediatekstide kriitiline analüüsimine. Teksti sisuliste ja keeleliste tunnuste põhjal elektrooniliste otsingustrateegiate kasutamine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (üldkasutatavate võõrsõnade, ilukirjanduskeele sõnavara, käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).
Kuulamine. Ratsionaalsete, eetiliste ja emotsionaalsete argumentide eristamine suulises tekstis, kallutatuse ja manipuleerimise äratundmine.

1. Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel.
2. Rühmatööde puhul hinnatakse õpilase individuaalset panust (nõuded kirjeldatakse õpilasele vahetult töö tegemise eel).
3. Protsessihinded, mille eesmärk on õpilasele väiksemate tunni-, rühma- või kodutööde eest tagasisidet anda, on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. See tähendab, et need moodustavad kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde (kui neid on rohkem kui üks). Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad need protsessihinded kursusehinde kujunemist, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele). Protsessihindeid õpilane järele vastata ei saa ega puudumise korral järele tegema pea.
4. Õpilane hoiab kursuse vältel alles kõik tööd ja õppematerjalid, mis talle selle perioodi jooksul on antud, ning säilitab need õpimapis, mille esitab ülevaatamiseks kursuse lõpus nõutud tähtajaks vastavalt vormistamise juhendile.
5. Oluline on pidada kinni tähtaegadest. Kui õpilasel pole mõjuval põhjusel võimalik tööd õigeks ajaks esitada, teavitab ta enne tähtaja saabumist sellest aineõpetajat silmast silma vesteldes või e-kirja teel. Eelneva kokkuleppe alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul määratakse tööle uus tähtaeg.

Hindelised arvestuslikud tööd
I  KT nr 1 (õigekirja läbitud teemad)
II suuline ülevaade loetud artiklist (Akadeemia)
III KT nr 2 (õigekirja läbitud teemad)

Kursuse alguses tehakse õpilastele diagnoosetteütlus, mille mittehindeline tulemus kantakse Stuudiumisse, kuid mis ei mõjuta kursusehinnet.

Lõpphinne kujuneb kolme võrdse osakaaluga arvestusliku hindamise põhjal. Protsessihinnetel on mõjutav osakaal vastavalt nende olemasolu arvule ja põhimõtetele.
Kursuse läbimise eelduseks on juhendile vastava õpimapi olemasolu.
Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi olla ükski arvestuslik töö "mitterahuldav". Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kaks (või enam) protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. 

Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest. Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest/hinde teada saamisest. Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”, mis ei kuulu järele vastamisele. Tunni- ja protsessihindeid järele ei vastata.

Eesti ortograafia. (2016; Erelt, Tiiu). Tallinn, Eesti Keele
Sihtasutus
Johannes 1. Gümnaasiumi eesti keele õpik. (Puksand, H; Ross, M.)
Johannes 1. Gümnaasiumi eesti keele töövihik. (Puksand, H; Ross, M.)
Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik. (Aili Kiin, Alli Lunter)
Eesti õigekeel. (Kraut, Einar; Liivaste, Ene; Tarvo, Aili)
Õigekirjaharjutusi. Kokku- ja lahkukirjutamine. (Nugis, Marika; Ääremaa,
Sirje)

Soovituslik veebitugi
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2
Eesti keele käsiraamat.
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=4
Eesti õigekeelsussõnaraamat 2013. http://www.eki.ee/dict/qs/