Ainepass

puuduvad

20 auditoorset tundi

Kursusega taotletakse, et õpilane õpib tundma erinevate tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili, oskab väljenduda selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt. Kursuse kaudu taotletakse, et õpilane tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt.

Kursuse lõpul õpilane 1) analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili; 2) loob alustekstide põhjal uusi tekste, refereerib, tsiteerib ning kasutab viitamissüsteeme; 3) argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis; 4) oskab toimetada oma teksti (sõnavalik, lausestus, sõnajärg, sidusus); 5) parandab õigekirjaoskust.

Keele kasutusvaldkonnad, tekstiliigid ja eesmärk, stiil ja stilistika, kujundlik keelekasutus, suuline keel, kantseliit, tekstianalüüs, teadlik kirjutamine, õigekiri. Tundide läbiviimiseks kasutab õpetaja lisaks õpikutele teadusartikleid, ajalehti-ajakirju, ilukirjandustekste jm, veebipõhiseid materjale. 

Õpilase teadmisi kontrollitakse nii individuaalse kirjaliku soorituse, iseseisva töö kui ka suuliste sõnavõttude ja rühmatööde alusel.
Rühmatööde puhul hinnatakse õpilase individuaalset panust (nõuded kirjeldatakse õpilasele töö tegemise eel).
Protsessihinded, mille eesmärk on õpilasele väiksemate tunni-, rühma- või kodutööde eest tagasisidet anda, on kursusehinde kujunemisel väiksema osakaaluga. See tähendab, et need moodustavad kokku ühe arvestusliku osakaaluga hinde (kui neid on rohkem kui üks). Kui arvestuslike hinnete kõrvale kujuneb vaid üks tunni-, rühma- või kodutööhinne, ei oma see arvestuslikku kaalu, küll aga mõjutavad need protsessihinded kursusehinde kujunemist, kui see pole arvestuslike hinnete põhjal üheselt määratletav (s.t hinne jääb kahe hinde vahele). Protsessihindeid õpilane järele vastata ei saa ega puudumise korral järele tegema pea.

Lõpphinne kujuneb kolme võrdse osakaaluga arvestusliku hinde põhjal:

1) kontrolltöö (hõlmab kursusel läbitud sõnavara- ja stiiliteemasid, õigekirja valdkondi);
2) lugemisülesanne;
3) arutlev kirjand.

Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi olla ükski arvestuslik töö "mitterahuldav". Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kaks (või enam) protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. Positiivse kursusehinde saamiseks ei tohi õpilane jätta esitamata kirjandit. Kursuse läbimise eelduseks on juhendile vastava õpimapi olemasolu ja vajadusel tuleb esitada see hindamiseks. 

NB! Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel.

Õpilasel on võimalik töid puudumise või negatiivse soorituse korral järele vastata kahe nädala jooksul alates võlgnevuse teada saamisest/tekkimisest. Kui töö sellises ajavahemikus järeletegemine on mingil põhjusel võimatu/raskendatud või õpilane vajab ajapikendust, tuleb kokkulepe selleks saavutada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest/hinde teada saamisest. Vastasel juhul saab tegemata tööst hinne “1”, mis ei kuulu järele vastamisele. Tunni- ja protsessihindeid järele ei vastata.

K. Kern, I. Võik „Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum“
E. Uuspõld, A. Mund „Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale“
T. Erelt „Eesti ortograafia“
M. Erelt „Lause õigekeelsus“
R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt „Eesti keele väljendusõpetus“
R. Kasik „Eesti keele sõnatuletus“
H. Mäekivi, A. Mund, T. Rehemaa „Õigekirjutuse näpunäiteid“

Moodle´i tugikursus iseseisvaks harjutamiseks.