Ainepass

Puuduvad

19 x 70 min

Õpilane

• kasutab matemaatilist keelt,
• väljendab oma mõtteid ja lahenduskäike selgelt ja täpselt nii suuliselt kui ka kirjalikult,
• arutleb loovalt ja loogiliselt,
• kasutab ja tõlgendab erinevaid matemaatilise info esituse viise.

Kursuse lõpus õpilane:

1) selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandi- ja võrratusesüsteemi lahendi ning lahendihulga mõistet;

2) selgitab võrrandite ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi;

3) lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid ning nendeks taanduvaid võrrandeid;

4) lahendab lihtsamaid üht absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid;

5) lahendab võrrandisüsteeme;

6) lahendab tekstülesandeid võrrandite (võrrandisüsteemide) abil.

Võrdus, võrrand, samasus. Võrrandite samaväärsus, samaväärsusteisendused. Lineaar-, ruut-, murd- ja juurvõrrandid (kuni kaks juurt) ning nendeks taanduvad võrrandid. Üht absoluutväärtust sisaldav võrrand. Võrrandisüsteemid. Kahe- ja kolmerealine determinant. Tekstülesanded.

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud.

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest,
seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja
õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Koduste tööde puhul arvutatakse, mitu protsenti ülesannetest on lahendatud.

Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45-70 min) ning tuleb lahendada koduseid ülesandeid. Lõpphinde puhul arvestatakse esimese kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,4, teise kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,5 ja lahendatud koduste ülesannete protsenti osakaaluga 0,1. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud.

Tunnikontrollide tulemused lõpphinnet ei mõjuta.

Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19%

Näiteks kui õpilane sai esimese kontrolltöö hindeks 4 (80%), teise töö hindeks 3 (74%) ning lahendas 90% kodustest ülesannetest, siis kujuneb tema lõpphinne järgmiselt: 0,4 · 80% + 0,5 · 74% + 0,1 · 90% = 78% (hinne 4).

Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1,
siis on kursusehinne 1.

Kui kaks kontrolltööd on hinnatud hindega 2, siis on kursusehinne 2.

* Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik
kursusehinne 3.
* Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud
kursusehindega, on tal arvestuste nädalal võimalus sooritada arvestustöö
kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid
arvestustöö tulemus.

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Tunnikontrolle järele teha ei saa.

Kontrolltöid, mille hinne on 1 või 2, saab järele vastata kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist. Enne järele vastamist tuleb käia konsultatsioonis ning esitada seal õpetajale vigade parandus.

Kui hinne 1 on saadud kõrvalise abi kasutamise tõttu, siis seda tööd järele vastata ei saa.

Mitterahuldava kursusehinde puhul saab arvestuste nädalal järele vastata kogu materjali. Kursusehinnne saadakse siis ainult arvestustöö tulemuse alusel.

NB! Arvestuste nädalal saab järele vastata ainult ühe matemaatikakursuse hinnet.

1) Lepmann, L jt Matemaatika X klassile, Koolibri 2011

2) http://www.welovemath.ee/