Ainepass

-

19 tundi

Arendada õpilase analüüsi- ja tõlgendamisoskust. Lugeda läbi 3 tervikteost ja 3+3 novelli.

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1. on tuttav vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust     kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili;
2. analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;
3. analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
4. hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid väärtusi, märkab teostes peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi, suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ja lugemiskogemusi;
5. on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kaks pikemat proosateost, lisaks novelle ja ühe eesti autori luulekogu.

Kirjanduse olemus ja roll. Kirjandusteose ühiskondlik, ajalooline, moraalne, rahvus- ja maailmakultuuriline, keeleline, tundeline väärtus.

Autorikeskne lähenemine kirjandusele
Autori ja teose seosed, elu- ja loominguloolisus.  Autori kuulumine koolkonda või rühmitusse, koht ajastus, traditsioonis, rahvuskirjanduses.

Lugejakeskne lähenemine kirjandusele
Lugejaoskused. Tegelik lugeja: tema isiklik elukogemus, põlvkondlik või sotsiaal-kultuuriline kuuluvus. Ideaalne ehk mudellugeja. Lugemismudelid: mõistmisvõimaluste paljus, eri lahenduste dialoog. Lugemismuljed.

Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine
Narratiiv, jutustamine ja kirjandusteose vaatepunkt. Tekstuaalne autor, jutustaja, tegelane, nende omavahelised suhted. Mina- ja tema-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool. Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne aspekt. Süžee ja faabula. Teema, detail, motiiv, sümbol. Moto. Teose miljöö, aja- ning ruumikujutus.

Kirjandusteose kompositsioon. Teose probleemistik (küsimused) ja ideestik (vastused). Teose stiil. Alltekst kui varjatud tähenduskiht.

Tekstikeskne lähenemine kirjandusele. Luuleteksti analüüs ja tõlgendamine.
Lüürika kui sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte väljendus, mina avamine. Luuletuse sisu ja vorm (väljendus). Stroof. Refrään. Luulekeele kujundlikkus. Luule musikaalsus: rütm (värsimõõdud) ja riim (alg- ja lõppriim). Keeleluule. Stilistilised võtted: kõla-, kõne- ja lausekujundid.

Mõisted
Allegooria, alltekst, allusioon, anagramm, autobiograafia, eepika, ellips, epiteet, faabula, grotesk, iroonia, isikustamine, kalambuur, keeleluule, kõlasümboolika, luule, lüürika, lüüriline mina, memuaarid, metafoor, metonüümia, miljöö, motiiv, moto, narratiiv, omaeluloolisus, paroodia, piltluule, proosa, päevik, refrään, reisikiri, retooriline küsimus, riim, rütm, sarkasm, siire, sisemonoloog, stroof, sümbol, süžee, teema, travestia, vaatepunkt, võrdlus, värsimõõt.

Terviklikult käsitletavad teosed
1) Gailit „Ekke Moor“, 2) reisikiri või elulooraamat, 3) vabalt valitud 3  Tuglase ja  3 Heinsaare  novelli, 4) vabalt valitud luulekogu (Liiv, Koidula või Haava).
 

Arvestuslikud hinded: loetud tervikteoste analüüsid, kahe autori novellide võrdlus, luulekogu analüüs, reisikirja või eluloo ettekanne.

Teose analüüsi, ettekande ja novellide analüüsi hindamiskriteeriumid on kirjas vastavates hindamismudelites, mille õpilased saavad kätte koos tööülesandega. Ühe teose eest on võimalik saada 1-3 hinnet, hinnete hulk sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes.

Lisaks arvestuslikele hinnetele, millest kujuneb kokkuvõttev hinne, võib vastavalt vajadusele tulla ka protsessihindeid, mis on õpilasele peamiselt enesekontrolliks, kuid kallutavad kokkuvõtvat hinnet siis, kui hinne jääb kahevahele.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui „mitterahuldavaid“ või „nõrku“ hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne „mitterahuldav“. Kui üks töö on sooritatud „mitterahuldavale“ hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui „rahuldav“. Kui õpilane ei ole osalenud tunnis aruteludes või teistes suulistes tegevustes, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“. Kui õpilane on puudunud tundidest 1/3 või rohkem, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“.

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete põhjal, seejuures ei tohi vähemalt rahuldava hinde saamiseks olla viimane kursus hinnatud mitterahuldavalt. Suurema kaaluga on 12. kl kursuste hinded.

Teoste analüüside võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või suulisel arvestusel arvestuste nädalal (NB! tööd on võimalik järele vastata ühe korra).

E. Kess „Maailm veetilgas“, S. Nootre „Kirjanduse kõnekus I“, paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest, materjalid TERAs, kohustuslikud teosed.