Ainepass

-

20 tundi

Tutvustada 20. sajandi kirjandusvoole, suundumusi maailmakirjanduses ja eesti kirjanduses. Lugeda läbi neli tervikteost.

1. Õpilane iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust, tähtsamaid voole ja žanre, autoreid ja nende teoseid.
2. Õpilane oskab nimetada eesti kirjanduse tähtsamaid perioode, kirjanduslikke rühmitusi, olulisemaid autoreid ja nende teoseid.
3. Õpilane seostab eesti kirjanduslugu Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega.
4. Õpilane mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi.
5. Õpilane on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud neli kirjandusteost, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.
6. Õpilane oskab võrrelda poeetikaanalüüsile tuginedes kahte vabalt valitud kirjandusteost, tuues esile ühiseid ja eriomaseid jooni.
7. Õpilane osaleb aruteludes ja kirjutab arutlusi.

20. sajandi maailmakirjanduse voolud ja suunad. Modernistlik luule. Modernistlik proosa. „Kadunud põlvkond“. Eksistentsialism. Modernistlik draama. Maagiline realism, postmodernism.
20. sajandi eesti luule. Noor-Eesti rühmituse euroopaliku kultuuri taotlus ja luuleuuendus. Pagulasluule tähtsamad autorid ja põhiteemad. Stalinistlik luule. Sulaaja luule. Modernism 1960.–1970. aastate luules. Kassetipõlvkond. Luule poliitiline alltekst.
20. sajandi eesti proosa. Pagulasproosa tähtsamad autorid ja teosed, žanrid ja põhiteemad. 1960.–1980. aastate proosa muutused. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. 1970.–1980. aastate uus põlvkond.

20. sajandi eesti draama. 1960.–1970. aastate teatriuuendus.

Mõisted
Absurdidraama, absurditeater, akmeism, avangardism, eksistentsialism, ekspressionism, futurism, grotesk, imažism, impressionism, maagiline realism, modernism, pagulaskirjandus, postmodernism, sümbolism, sürrealism, uusromantism.

Terviklikult käsitletavad teosed:

1. F. Kafka „Protsess“,
2. H. Hesse „Stepihunt“,
3. G. Orwell „1984“ või R. Bradbury „ Fahrenheit 451“ või A. Huxley „Hea uus ilm“,
4. Vabalt valitud luulekogu (A. Alliksaar, M. Traat, H. Runnel, P.-E. Rummo, J. Viiding/J. Üdi, V. Luik või D. Kareva).

Arvestuslikud hinded: 4 teose analüüsid.

Teose analüüsi hindamiskriteeriumid on kirjas vastavates hindamismudelites, mille õpilased saavad kätte koos tööülesandega. Ühe teose eest on võimalik saada 1-3 hinnet, hinnete hulk sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes.

Lisaks arvestuslikele hinnetele, millest kujuneb kokkuvõttev hinne, võib vastavalt vajadusele tulla ka protsessihindeid, mis on õpilasele peamiselt enesekontrolliks, kuid kallutavad kokkuvõtvat hinnet siis, kui hinne jääb kahevahele.

Kursusehinne kujuneb arvestuslikest hinnetest. Kui mitterahuldavaid või sooritamata töid on 2 või rohkem,  siis on kursusehinne mitterahuldav; ühe mitterahuldava või sooritamata töö puhul ei saa kursusehinne olla parem kui rahuldav. Kui õpilane ei ole osalenud tunnis aruteludes või teistes suulistes tegevustes, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“. Kui õpilane on puudunud tundidest 1/3 või rohkem, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“.

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete põhjal, seejuures ei tohi vähemalt rahuldava hinde saamiseks olla viimane kursus hinnatud mitterahuldavalt. Suurema kaaluga on 12. kl kursuste hinded.

Teoste analüüside võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või suulisel arvestusel arvestuste nädalal (NB! tööd on võimalik järele vastata ühe korra).

Kaus „20. sajandi kirjandus“, Nahkur „Kirjandus realismist postmodernismini“, Annus jt „20. sajandi I poole eesti kirjandus“, paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest, materjalid TERAs.