Ainepass: Teksti keel ja stiil
| Õppeaasta: | 2022/2023 |
| Valdkond: | Keel ja kirjandus |
| Periood: | 1 |
| Aine: | Eesti keel |
| Nimetus: | Teksti keel ja stiil |
| Õpetaja: | Katrin Roodla |
| Klass: | 12IT |
| Staatus: | Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: | - |
| Maht: | 20 tundi |
| Eesmärgid: | Õpilane valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana, arendab loovat ja kriitilist mõtlemist. |
| Õpitulemused: | Kursuse lõpetamisel õpilane: 1) valib sobiva suhtluskanali ning väljendub korrektselt nii suulises kui ka kirjalikus vormis; 2) valib väljendusvahendeid suhtlusolukorra ja kõneaine põhjal; 3) analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili; 4) koostab eri liiki tekste (kirjand, arutlus, arvustus ja muud probleemkirjutised; tarbetekstid); 5) seob tekste luues omavahel alustekste, refereerib, tsiteerib, parafraseerib ning kasutab viitamissüsteeme; 6) tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis. 7) valdab eesti kirjakeelt. |
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused. Stiil ja stilistika. Keele kasutusvaldkonnad ja stiil. Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Stiilivärving, stiiliviga; keele kasutusvaldkondade tüüpilised stiilivead. Ilukirjandusstiil ja poeetika. Eesti sõnavara; tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Võrgusuhtluse keelevalikud. Teadlik kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused ja tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimetamine. |
| Hindamine: | Arvestuslikud hinded: 1 kirjand, 1 lugemisülesanne, 1 kontrolltöö. Protsessihinded saadakse vajadusel tunni- ja kodutööde eest. Kirjandit ja lugemisülesannet hinnatakse riigieksami hindamiskriteeriumide järgi. Õpimappi hakatakse koostama juba sel kursusel, see jätkub ka järgnevate kursuste jooksul. Mitterahuldavalt sooritatud või esitamata arvestuslik töö tuleb järele vastata. |
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursusehinne kujuneb arvestuslikest hinnetest. Kui mitterahuldavaid või sooritamata töid on 2 või rohkem, siis on kursusehinne mitterahuldav; ühe mitterahuldava või sooritamata töö puhul ei saa kursusehinne olla parem kui rahuldav. Kui õpilane on puudunud tundidest 1/3 või rohkem, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“. Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete põhjal, seejuures ei tohi vähemalt rahuldava hinde saamiseks olla nende hulgas rohkem kui üks mitterahuldav ega viimane kursus hinnatud mitterahuldavalt. Suurema kaaluga on 12. kl kursuste hinded. |
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või arvestuste nädalal (NB! tööd on võimalik järele vastata ühe korra). |
| Õppematerjalid: | K. Kern, I. Võik „Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum“; M. Kumpas, A. Mund, M. Ross „Johannes 3“; paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest, matejalid TERAs. Veebitugi: Eesti Keele Instituudi õigekeelsussõnaraamat 2018 http://www.eki.ee/dict/qs/, eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/, keelenõuanne http://keeleabi.eki.ee/ . |
