Ainepass: Bioloogia 2. kursus
Õppeaasta: | 2022/2023 |
Valdkond: | Loodusained |
Periood: | 1 |
Aine: | Bioloogia |
Nimetus: | Bioloogia 2. kursus |
Õpetaja: | Urmas Tokko |
Klass: | 11ME |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | Ei ole |
Maht: | Üks kursus |
Eesmärgid: | Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf# (lk 8), millest erilisemat tähelepanu pööratakse:
|
Õpitulemused: | Õpitulemused: RÕK õpitulemused, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf# (lk 10-11), millest erilisemat tähelepanu pööratakse ülaltoodud eesmärkidele vastavalt: Õpilane:
RÕK õpitulemused: Organismide energiavajadus. Õpilane: 1) analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel organismidel; 2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes; 3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises; 4) toob käärimise rakendusbioloogilisi näiteid; 5) võrdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust; 6) analüüsib fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust; 7) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte fotosünteesi seoste kohta biosfääriga; 8) väärtustab fotosünteesi tähtsust taimedele, teistele organismidele ning kogu biosfäärile. Organismide areng. Õpilane: 1) toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel; 2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust; 3) selgitab fotode ja jooniste põhjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi; 4) võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsib erinevuste põhjusi; 5) analüüsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning väärtustab pereplaneerimist; 6) lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest probleemsituatsioonides ning prognoosib selle mõju; 7) väärtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga; 8) analüüsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale. Inimese talitluse regulatsioon. Õpilane: 1)seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega; 2) analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus; 3) seostab närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega; 4) omandab negatiivse hoiaku närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes; 5) selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust; 6) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte neuraalse ning humoraalse regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskõlastamises; 7) selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust; 8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel. |
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | RÕK II kursuse õppesisu (vt allpool), lühidalt:
RÕK II kursuse õppesisu
Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise etappideks vajalikud tingimused ja tulemused. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Käärimine kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus. Fotosünteesi eesmärk ja tulemus. Üldülevaade fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid mõjutavaist tegureist. Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. 2. Organismide areng Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismirühmadel, nende tähtsus ja tulemus. Raku muutused rakutsükli eri faasides. Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende tähtsus. Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus ning nende arengut mõjutavad tegurid. Kehaväline ja kehasisene viljastumine eri loomarühmadel. Munaraku viljastumine naise organismis. Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse võrdlus. Suguhaigustesse nakatumise viisid ning haiguste vältimine. Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused, sünnitus. Lootejärgse arengu etapid selgroogsetel loomadel. Organismide eluiga mõjutavad tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm. 3. Inimese talitluse regulatsioon Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ning närviimpulsi ülekanne. Refleksikaar ning erutuse ülekanne lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade ülesanded. Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid. Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid. Ülevaade inimorganismi kaitsemehhanismidest, immuunsüsteemist ja levinumatest häiretest. Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel.Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon. |
Hindamine: | Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) ühe kursuse jooksul 1) Kirjalikud, elektroonsed (Moodle keskkonnas) kontrolltööd hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi. 2) Õpilase puudumisel õppetundidest üle ca 31,5% (6 tundi ja enam) ja enam on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kogu kursuse arvestus hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul arvestustöö hinne (ning seda enam järele ei vastata). 3) Hindamisel kasutatakse numbrilise hinde täiendamiseks „+“ ja „-„ märke, mis näitavad vastava hinde %-skaala ülemise või alumise väärtuse lähedast tulemust. 4) Kolm hilinemist tundi loetakse võrdseks ühe puudutud tunniga. 6) Aineolümpiaadil vm olulisel võistlusel edukale õpilasele võib õpetaja lisada hinde "5" (väga hea"), mis on kontrolltöö hinde kaaluga. |
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) ühe kursuse jooksul, nende kolme hinde osakaalud kursusehinde saamisel on üldiselt samad, kuid kursusehinde panekul hinnete nn kahevahel oleku puhul:
Kursuse oluliste hinnatavate tööde tulemuste järgi kujuneb kursusehinne, mille saavutatust eraldi kursuse arvestustööga uuesti ei kontrollita. Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav". Kahe või enama mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks. Kooliastmehinne kujuneb 4 riikliku õppekava kursuse tulemuste alusel. Vajadusel (hinneteseisu nn kahevahel oleku puhul) kaalutakse kontrolltööde sooritatuse taset: nt kas on „vaevalt“ hinne „4“ või „tugev 4“. |
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
|
Õppematerjalid: | Peamised õppematerjalid: Üldbioloogia õpikuna kasutatakse A. Thenuneni "Bioloogia gümnaasiumile II", 2012, (Avita). Digiõppevaramu bioloogia II kursuse materjalid e-Koolikotis: https://e-koolikott.ee/kogumik/19865-Gumnaasiumi-bioloogia-2--kursu Harjutuste kogumik, mille õpetaja koondab ja jagab failina Stuudiumis. Enamik ülesandeid pärinevad töövihikust: S.Laos, K.Praakli, U.Tokko, 2008, „Bioloogia gümnaasiumile“ II osa (Eesti Loodusfoto). Teised, täiendavad õppematerjalid: • Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html • Videoloengud erinevatel teemadel (õpetaja valikul): nt http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos , https://www.youtube.com/user/crashcourse (YouTube kanal) • Võimalusel toetutakse ka e-Koolikoti (https://e-koolikott.ee/) õppematerjalidele • Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare koostatud kogumikust “Laboratoorsed tööd koolibioloogias” (2002, AS Bit) jt praktiliste tööde juhendeid. • Internetileheküljed, nt virtuaalsed mudelid - nt http://bio.edu.ee/models/et/index.html , mõned: http://phet.colorado.edu/et/ , jms) • Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid. • Otsingud SlideShare (www.slideshare.com ), SlideBoom (www.slideboom.com) ja YouTube (www.youtube.com) keskkonnast. |