Emakeelepäeval, 14. märtsil külastas kooli kirjanik Andrus Kivirähk. Terve tunni vältel said õpilased küsida kirjanikult küsimusi ja nõuandeid. Selgus, et kirjanik on viimasel ajal koolides sage külaline. Tunni alustuseks rääkiski ta nendest käimistest paar naljakamat lugu ning nimetas end naljatlevalt jõuluvanaks, kes kinkide jagamise asemel mitmes koolis õpilastega rääkimas käib.
Pikemalt peatusime autoriga raamatu “Rehepapp” ja filmi “November” juures. Kirjaniku sõnul jäi ta ekraniseeringuga väga rahule. Tema arvates oli tegelaste Hansu ja Liina armastusloo välja toomine väga hea mõte. Kivirähk arvas, et ilma selleta oleks lugu olnud natuke liiga veider ja igavgi.
Rääkisime lühidalt ka lastele suunatud teosest “Kaka ja kevad” ning “Lotte” lugudest. Nende juures mainis kirjanik ära, et ega teoste võõrkeelde tõlkimine nii kerge olegi. Näiteks tõi ta, et raamatus “Kaka ja kevad” oli ta Kakat kujutanud mehena ja Võilille naisena. Tekkis aga olukord, kus tõlgitavas keeles on kaka naissoost ja võilill meessoost sõna. Kivirähk arvas, et tõlkides läheb palju originaalloost kaotsi.
Meie kooli kirjandushuvilised uurisid veel ka, kuidas ilmestada oma kirjatükke ning luua huvitavaid tegelasi. Kirjaniku väitel on ta oma tegelased loonud täiesti ise ehk n-ö nullist. Talle tundub, et igav oleks juba olemasolevat inimest “maha kirjutada”. Küll aga rääkis ta, et raamatust “Maailma otsas” on võimalik siiski leida mõnda tema tuttavat.
Abituriendid palusid kirjanikul jagada paari töötavat nippi lõpukirjandi kirjutamiseks. Kivirähki sõnul on kirjutamisel siiski suur osa loovusel ja kirjutamisoskusel. “Ega siis eesti keele eksamile saa kirjandispikrit kaasa tuua,” arvas Kivirähk.
Õpilasi huvitas ka, kuidas näeb välja kirjaniku argipäev ning sünnib tema looming. Kirjanik vastas sellele talle omase huumoriga, et käib koeraga uitamas ja siis vahepeal kirjutab.
Kirjanikutund oli väga lõbus ja huvitav, küsimusi jätkus õpilastel kirjanikule veel pikalt peale ametliku osa lõppugi.
Uudise edastas Anel Neumann, 10. KU
