Praktika toimus 1.-4. juunini Ida-Virumaal ja Tartus. Praktika algas 1. juuni hommikul Tartus, Lodjakojas, kus sealsed spetsialistid viisid läbi neli erinevat õpituba: laevaehitus, sepatöö (metallide ning eelkõige raua saamine ja töötlemine), laevaehituse füüsika ning laeva mehhaanika ja mootorite ehitus. Kõiki teemasid püüti käsitleda lõimitult, tervikuna, ning keskkonna säästlikku kasutamist selgitades. Nii näiteks loodi siin palju seoseid loodushoidliku pärandkultuuri ning tehnoloogia ja füüsika vahel. Samal päeval jätkati laboritöödega koolis: tehti laabi abil piimast juustu ja valmistati niisutavat huulepulka. Ka toidu- ja olmetoodete tehnoloogia võtted näitavad hästi loodusteaduste ja inimtegevuse seoseid.
Ida-Virumaal õpiti kaks järgnevat päeva. Sellel aastal kahjuks põlevkivikeemia ettevõtted meid ekskursioonile ei lubanud ja pidime piirduma loengute ja muuseumidega. Vaatamata sellele sai midagi näha ja teha. Kaevandusmuuseumis uuriti inimeste tekitatavat „jalajälge“ keskkonnale ning saadi ülevaade nii tehnoloogilistest võtetest kaevanduses, kaevandamise mõjust looduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale kui ka olulisematest keskkonnaprobleemidest ja nende praegusaegsetest lahendustest. Kõik ikka selleks, et mõista Eestile vajaliku elektri- ja põlevkiviõli tootmisega kaasnevat. Õhtupoolikul külastasime Kohtla-Järvel põlevkivimuuseumit, kus giid Ainar rääkis Eesti põlevkivi ajaloost ja selle võimalikust tulevikust maailmas ja Eestis.
Järgmisel päeval külastati TTÜ Virumaa kolledži pakutud praktilisi töötube tuuleenergeetika ja veeanalüüsidega tutvumiseks. Paaritunnise peatusena tagasiteel Tartusse toimus ekskursioon AS Scanola Baltic rapsiõli tootmise tehases. Seal anti õpilastele põhjalik ja etapiviisiline ülevaade kogu tootmise protsessist koos kvaliteedi analüüsi meetodite ja keskkonnamõjude tutvustamisega.
Välipraktikat juhendas Aleksandr Kirpu, Ida-Virumaal oli igati abiks õp Helina Harro.
Praktikanädala kokkuvõtteks osalesid õpilased häkatonil koolimajas. 11.TE klassil tuli koostada Rube-Goldbergi masin. Mis saaks veel rohkem olla insenertehniline ja loovust arendav ülesanne?
Praktikat toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Uudise edastas õp. Aleksandr Kirpu
Fotod: Annika Vaasa
