9.-11. septembril oli 12. KU kultuuriloolisel praktikal Peipsimaal. Alustasime kolmapäeval vanausuliste kultuuri, religiooni ja elu-oluga tutvumist Varnjas, kus tädi Zoja meid lahkesti vastu võttis ja armsal moel meid Peipsi ääres elavate vanausuliste kommetega kurssi viis.Saime teada, millal ja miks vanausulised Peipsi veerde tulid, missuguseid traditsioone nad tänapäevalgi au sees hoiavad, mille poolest erinevad nad kohalikest luterlastest ja õigeusklikest. Põnev oli ka uurida vanavenekeelset lauluraamatut, mille arhailine noodikiri oli hoopis teistsugune meile tuttavatest nootidest. Kolkjas olime Peipsimaa külastuskeskuse külalisteks. Saime tõukeratastel avastada traditsioonilist tänavküla ja uurida mitmete ehitiste ja loodusobjektide ajalugu. Külastuskeskuses viidi meid kurssi sigurikasvatuse traditsiooni ja kohaliku rahvakunstiga. Eesti vanausuliste juht Pavel Varunin tutvustas lubokitrükki – vana rahvakunstis kasutusel olnud trükitehnikat. Saime ise trükkimist proovida, lisaks veel ka vene keelt harjutada. Keedusuhkruga samovaritee ja siguriglasuuriga kook maitsesid hästi. Kodavere kiriku juures tutvusime Peipsi-äärsete eestlaste pärimuse, elu-olu ja murdekeelega. Kasepääl saime teada Peipsi ääre asustusloost ja pärimusest. Siin tuli ka oma loomingulised võimed proovile panna ja vormida elamused luuletusteks, mõtisklusteks, lauludeks. Praktikapäev lõppes Laiuse ordulossi varemetes lugudega Raudpeast (Karl XII), kes siin Põhjasõja ajal talvekorteris oli. Lumelahingu asemel korraldasime sõnalahingu, milles võistlesime uute teadmistega, mis päeva jooksul kogutud.
Neljapäeva veetsime ERMis. Tutvusime muinasjutunäitusel muinasjutumaailmaga. Kogusime teadmisi ja elamusi, et hiljem oma mõtted arutlusse kirja panna. Siima Škopi muinasjuturaamatute illustratsioonidega on mitu põlvkonda üles kasvanud, nii leidsime end näitusel oma lapsepõlvest tuttavate piltide keskel. Huvitavad olid ka nõukogude aega väga ilmekalt kujutavad plakatid ja kunstniku lähedaste portreed. Päeva lõpetuseks uurisime rühmades eestlaste vaimseid teetähiseid, võrdlesime praegust aega saja aasta tagusega.
Reedel tutvusime Palamuse muuseumis väljapanekuga Oskar Lutsu elust ja loomingust, Palamuse kihelkonnakooli looga, „Kevade“ tegelaste ja nende prototüüpidega. Käisime läbi paigad, mis on tuttavaks saanud filmidest „Kevade“, „Suvi“, „Sügis“ ja „Talve“. Saime teada, kuidas filmis nähtud lood olid kirjas raamatutes ja kuidas juhtunud päriselus. Kalevipoja kojas Kääpal kogesime virtuaalreaalsusena Kalevipoja põrgus käiku, otsisime muuseumi avastades vastuseid küsimustele töölehel ja vaatasime uhiuut eepose järgi tehtud filmi Kalevipoja elust. Päeva lõpetasime Alatskivi lähedal Kalevipoja sängi uurides ning praktikakogemusi ja uusi teadmisi kokku võttes.
Uudise ja pildid edastas õp Katrin Roodla
