Praktika algas Karilatsi vabaõhumuuseumis, kus õppisime otsimismängu käigus võru keelt ja tutvusime Lõuna-Eesti taluarhitektuuri ja külaühiskonnaga. Vana-Vastseliina piiskopilinnuses õppisime, mille alusel ning kuidas kujunes keskaegse inimese maailmapilt ja loodusega kooskõlas toimetamise elurütm (milline oli toidulaud, milline oli arusaam haigustest, milliseid vahendeid kasutati, et ennetada tõbesid ja neid ravida). Tutvusime keskaegsete kommete ja legendidega. Uurisime linnuse ajalugu ja arheoloogiat, linnuse strateegilist asukohta Piusa jõe kõrgel kaldal ja vaatlesime Eesti teadaolevalt vanimat toonekurepesa. Kogutud teadmiste ja muljete põhjal valmisid monoloogid-fantaasialood ühest keskaegse linnuseelaniku päevast. Meremäe vaatetornist saime ülevaate Setumaa ja Vana-Võrumaa maastikust. Piusal imetlesime loodust ja uurisime liivakoopaid ning karjääri. Jumalamäel Kolossova külas tutvusime setude viljakusjumala ja kuninga Peko traditsiooniga, muistenditega ohverdamisest loodusjõudude mõjutamiseks jne.
Teisel praktikapäeval tutvusime Värska talumuuseumis setude vaimse ja esemelise kultuuripärandiga, nende elukorralduse (talupidamise) ja kohaliku keskkonna seostega, ökoloogiliselt tasakaalustatud mõttelaadi rakendamisega kohalikus ettevõtluses. Meile tutvustati olulisemaid taimeliike ja looduslikku päritolu (mets, järv) saadusi inimeste igapäevaelu tarbeks. Kindral Reegi majas saime teadmisi 1920. aastatel Setomaale rajatud Petseri Põhjalaagri, Vabadussõja sündmuste ning ravimuda ja mineraalvee kasutamise kohta siinses kuurortpiirkonnas. Intervjueerisime kohalikke inimesi. Õhtul kohtusime setude ülemsootska Vabarna Janega, kes rääkis Setu Kuningriigipäevadest, setude looduslähedasest eluviisist, setu toitudest ja kommetest. Leima Evelini karmoškamängu saatel õppisime setu laule ja tantse. Maitsesime setude keldokala ja sõira, mis valmistatud pärandtehnoloogilisi võtteid kasutades.
Kolmandal praktikapäeval külastasime Värska Georgiuse kirikut, kus isa Andreas tutvustas Värska ajalugu, rääkis kohalikest viikingi päritolu setudest, Peipsi järvest ja selle mõjust ümbruskonnale. Isa Andreas kiitis Värska puhast looduskeskkonda, tõi näite kiriku uuest katusest, mille vaskplekk ei ole kümne aasta jooksul veel värvi muutnud, ja inimestest, kelle elukvaliteet ja tervis on Värskasse elama asudes tunduvalt paranenud. Räpinas tutvusime Räpina järve paisutamise looga. Kohalik paberivabrik on üks Põhja-Euroopa vanimaid tööstusi ning hea näide analüüsimaks taastuvenergia kasutamist ja jõe mõju kohalike eluviisile. Samuti saime teada, et kogu toodang valmib vabrikus ainult vanapaberist ning jõest võetakse vett tootmistsüklisse ainult nii palju, kui seda töö käigus aurustub, ülejäänud vesi puhastatakse ja kasutatakse uuesti. Praktika käigus õppisime iseseisvalt materjali koguma, looma seoseid kuuldu, loetu ja nähtu vahel ning saime teadlikumaks inimese mõjust keskkonnale ja keskkonna mõjust kultuuritraditsioonile. Loodusest ja inimestest inspireerituna kirjutasime luuletusi ja joonistasime.
Uudise ja fotod edastas õp Katrin Roodla
Praktikat toetas projekti “”Loodus, tehnoloogia ja ühiskond – praktikad Tamme Gümnaasiumi õpilastele 2021/2022“ raames Keskkonnainvesteeringut
