Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Bioloogia 1. kursus

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Loodusained
Periood: 1
Aine: Bioloogia
Nimetus: Bioloogia 1. kursus
Õpetaja: Urmas Tokko
Klass: 10ME
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Ei ole

Maht:

1 kursus

Eesmärgid:

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#  (lk 6-7), millest erilisemat tähelepanu pööratakse:

  1. Süsteemse ülevaate saamine eluslooduse osadest/objektidest, protsessidest ja nähtustest ning nendevaheliste seoste mõistmine
  2. Põhjalike bioloogiateadmiste omandamine (ainekava piires) edasiõppimiseks kõrgkoolis, sh meditsiini ja loodusteaduslikel erialadel
  3. Õpitava (vastavalt ainekavale) seoste mõistmine igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
  4. Looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoste mõistmine ning arusaama kujundamine nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale
  5. Laiemalt, loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine oma neljal tasandil (intellektuaalne, hoiakud, interdistsiplinaarne, sotsiaalne, vt https://oppekava.innove.ee/loodusteaduste-ja-tehnoloogiaalase-kirjaoskuse-kujundamine/)
  6. Üldise ja kriitilise mõtlemisvõime arendamine bioloogia kontekstis
  7. Digipädevuste arendamine (lähtudes HITSA digipädevuste mudelist õppurile, https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf
Õpitulemused:

RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#  (lk 8-10), millest erilisemat tähelepanu pööratakse ülaltoodud eesmärkidele vastavalt:

Õpilane:

  1. on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning mõistab nendevahelisi seoseid, on hästi omandanud ainekava sisuvt RÕK õpitulemused ja Sisu lühikirjeldus.
  2. on omandanud põhjalikud bioloogiateadmised (ainekava piires, Bloomi taksonoomia – https://et.wikipedia.org/wiki/Bloomi_taksonoomia – erinevatel tasanditel), mis võimaldavad soovi korral edasiõppimist kõrgkoolis, sh meditsiini ja loodusteaduslikel erialadel
  3. mõistab õpitava (vastavalt ainekavale) seoseid igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
  4. mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoseid
  5. arendab enda loodusteaduslikku kirjaoskust ning digipädevusi
  6. arendab enda üldist ja kriitilist mõtlemisvõimet bioloogia kontekstis (Bloomi taksonoomia kõrgemad tasandid).

 

*RÕK õpitulemused. Õpilane…

Bioloogia uurimisvaldkond

1) võrdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid tunnuseid;

2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid uurivaid

bioloogiateadusi ja elukutseid;

3) põhjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapäevaeluprobleeme

lahendades;

4) kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;

5) analüüsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile

põhjendatud hinnanguid;

6) väärtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusväärseid järeldusi tehes.

Organismide koostis

1) võrdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist;

2) seostab vee omadusi organismide talitlusega;

3) selgitab peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;

4) seostab süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;

5) võrdleb DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid;

6) väärtustab vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises.

Rakk

1) selgitab eluslooduse ühtsust, lähtudes rakuteooria põhiseisukohtadest;

2) seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning eristab

vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;

3) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses;

4) võrdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani;

5) seostab loomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite,

lüsosoomide, Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust nende talitlusega;

6) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel;

7) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte raku koostisosade omavaheliste

talitlusseoste kohta.

Rakkude mitmekesisus

1) valdab mikroskoopimise peamisi võtteid;

2) analüüsib plastiidide, vakuoolide ja rakukesta ülesandeid taime elutegevuses;

3) võrdleb looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel,

mikrofotodel ja joonistel;

4) võrdleb bakteriraku ehitust päristuumsete rakkudega;

5) eristab bakteri-, seene-, taime- ja loomarakke mikrofotodel ning joonistel;

6) toob näiteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta;

7) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise

võimalustega ning väärtustab tervislikke eluviise;

8) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning väärtustab neid eluslooduse

tähtsate osadena.

Vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#  (lk 8 – 10, Õpitulemused).

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

I kursus: Bioloogia uurimisvaldkonnad. Organismide koostis. Rakk. Rakkude mitmekesisus.

Elu tunnused, elus- ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega

seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed. Eluslooduse molekulaarset, rakulist,

organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu tunnused.

Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analüüsimine ja esitamine.

Elus- ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee omaduste seos organismide elutalitlusega. Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning tähtsus rakkudes ja organismides. Biomolekulide üldine keemiline ehitus ja ülesanded. Organismides esinevate peamiste biomolekulide – süsivesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete – ehituse ning talitluse seosed. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus. Vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises.

Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protsessidega loomaraku põhjal. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus. Rakumembraani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö.

Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega. Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus. Inimese nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite ehitus ja talitlus, morfoloogia, elutegevusega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle vältimine. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus.

Hindamine:

Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) ühe kursuse jooksul ning tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta).

1) Kirjalikud, enamasti elektroonsed (Moodle keskkonnas) kontrolltööd hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi.

2) Tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta) saadakse lühemate elektroonsete testide, kodutööde, rühmatööde vms täitmisel (nn „väikesed“ tööd). Need tööd hinnatakse 100% skaalal, koondhinne saadakse kursuse lõpus üksikute tööde tulemuste aritmeetilise keskmise järgi (RÕK %-skaala). Selleks peab õpetaja vastavat tulemuste tabelit, milles saadab Stuudiumis regulaarselt ka õpilastele (sh lühike tagasiside elektroonsete testide puhul).

Õpilane peab kursuse jooksul saama hinde vähemalt kolme sellise töö eest, väiksema arvu nimetatud tööde sooritamisel loetakse vastav puuduolev hulk töid mitterahuldavaks (0%). Tunnis osalemisel on õpilasel kohustus vastav "väike„ töö sooritada, puudumise korral nn väikseid töid reeglina järele ei sooritata (ei nõuta, ei pakuta ka võimalust).

3) Õpilase puudumisel õppetundidest üle ca 31,5% (6 tundi ja enam) ja enam on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kursuse järelarvestus hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul järelarvestuse hinne (ning seda enam järele ei vastata).

4) Hindamisel kasutatakse numbrilise hinde täiendamiseks „+“ ja „-„ märke, mis näitavad vastava  hinde %-skaala ülemise või alumise väärtuse lähedast tulemust.

5) Kaks hilinemist tundi loetakse võrdseks ühe puudutud tunniga.

6) Aineolümpiaadil vm olulisel võistlusel edukale õpilasele võib õpetaja lisada hinde "5" (väga hea"), mis on kontrolltöö hinde kaaluga.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) ühe kursuse jooksul ning tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta). Nende nelja hinde osakaalud on samad: 4×25%.

Kursuse oluliste hinnatavate tööde tulemuste järgi kujuneb kursusehinne, mille saavutatust eraldi kursuse arvestustööga uuesti ei kontrollita.

Kursusehinde panekul hinnete nn kahevahel oleku puhul on kaalukamad kontrolltööde hinded (tunnitööde kokkuvõtva hinde ees). Kursusehinde panekul arvestatakse (nt hinneteseisu kahevahel oleku puhul) ka numbrilise hinde täiendamiseks kasutatud „+“ ja „-„ märke. (nt 3, 3, 5 annab kursusehindeks pigem „3“, kuid 3+, 3+, 5 pigem „4“).

Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav".

Kahe või enama mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.

Kooliastmehinne kujuneb 4 riikliku õppekava kursuse tulemuste alusel. Vajadusel (hinneteseisu nn kahevahel oleku puhul) kaalutakse kontrolltööde sooritatuse taset: nt kas on „vaevalt“ hinne „4“ või „tugev 4“.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

1) Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.

2) Iga kontrolltööd saab ühe korra järele vastata. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „nõrk“ („1“).

Õppematerjalid:

Õpik: Tenhunen,A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P jt. 2012; 2016.

Bioloogia õpik gümnaasiumile, I kursus. Bioloogia kui teadus. Organismid. Rakuõpetus. AVITA.

Digiõppevaramu vastavad peatükid e-Koolikotis: https://e-koolikott.ee/kogumik/19739-Gumnaasiumi-bioloogia-1–kursu#peatukk-1

HARJUTUSTE KOGUMIKUD:

Õpikutele lisanduvad harjutused töövihikust (valiku harjutustest koondab õpetaja faili, mida jagab õpilastega e-päevikus):

•  Töövihik: S.Laos, K.Praakli, U.Tokko, „Bioloogia gümnaasiumile“ I osa, 2008 (Eesti Loodusfoto).

Teised, valikuliselt kasutatavad lisaõppematerjalid:

•          Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html

•          Videoloengud paljudel teemadel (õpetaja valikul): http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos ; https://www.youtube.com/user/crashcourse (YouTube kanal)

•          e-Koolikotis (keskharidus…loodusained…bioloogia – harjutusi, esitlusi jms) olevad õppematerjalid

•          Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare  koostatud kogumikust “Laboratoorsed tööd koolibioloogias” (2002, AS Bit) jt praktiliste tööde juhendeid.

•          Internetileheküljed (nt virtuaalsed enesekontrolli-ülesanded http://opetaja.edu.ee/bio/ , virtuaalsed mudelid  – nt http://bio.edu.ee/models/et/index.html , mõned: http://phet.colorado.edu/et/  , jms)

•          Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.

•          Otsingud SlideShare (www.slideshare.com ), SlideBoom (www.slideboom.com)   ja YouTube (www.youtube.com) keskkonnast.

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.