Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Lähiajalugu I – 20. sajandi I pool,külm sõda: Eesti ja maailm

Õppeaasta: 2022/2023
Valdkond: Sotsiaalained
Periood: 3
Aine: Ajalugu
Nimetus: Lähiajalugu I – 20. sajandi I pool,külm sõda: Eesti ja maailm
Õpetaja: Liia Vijand-Lind
Klass: 11KU, 11LO, 11ME
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

18 70-minutilist tundi

Eesmärgid:

1) Tekitada õpilases huvi 20. sajandi ja selle uurimise vastu
2) ) Loob seoseid 20. sajandi ja kaasaja vahel
3) tunneb 20. sajandi iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi;
4) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke arengusuundi ja probleeme, kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele, võrdleb suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale 20. sajandi vältel, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;
6) leiab, selekteerib, refereerib ja analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjuseid;
7) kasutab ajaloolist sõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi, kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT vahendeid;
7) suudab kirjeldada minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.

Õpitulemused:

Maailm esimese maailmasõja eel
1) iseloomustab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes;
2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi;
3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume;
4)) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit.
Esimene maailmasõda
1) analüüsib esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi;
2) analüüsib esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule;
3) teab olulisemaid esimese maailmasõja sündmusi ja isikuid, kirjeldab sõja käiku lahingute kaudu
4) Kirjeldab I MS mõju Eesti riigi tekkele
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, Oktoobripööre
7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, ning iseloomustab nende tegevust.
Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid
1) analüüsib ja võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi;
2) teab ja iseloomustab rahvusvahelisi kriise: Kaug-Ida, Etioopia, Hispaania kodusõda;
3) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
5) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920., 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi, mõju ühiskonnale, iseloomustab vaikivat ajastut;
6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, vabadussõjalased;
7) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin D. Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.
Teine maailmasõda
1) analüüsib rahvusvahelisi suhteid teise maailmasõja eel;
2) iseloomustab teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;
3) iseloomustab sõjategevust kaardi ja lahingute järgi;
4) teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu;
5) analüüsib teise maailmasõja mõju Eestile;
6) teab, kes olid Winston Churchill, Charles de Gaulle, Truman, Georgi Žukov, Johannes Vares ja Otto Tief, ning iseloomustab nende tegevust;
7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Anšluss, Müncheni konverents, MRP, baaside leping, okupatsioon, suvesõda, Atlandi harta, Teherani, Jalta ja Potsdami konverents, ÜRO

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Maailm esimese maailmasõja eel: Suurriikide arengujooni: poliitiliste süsteemide erinevused; Venemaa;
Maailma majandus: teadusrevolutsioon, monopolid, kapitali eksport, vabaturumajandus ja protektsionism;
Suurriikide liidud: kujunemise põhjused ja tagajärjed.
Esimene maailmasõda: põhjused; sõdivad pooled ja tähtsamad sõjatandrid; Esimese maailmasõja tagajärjed: impeeriumide lagunemine, uute rahvusriikide teke; I MS mõju Eesti riigi iseseisvumisele, Venemaa lagunemine ja NL loomine.
Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid: Euroopa-kesksus ning rahvusvahelised suhted; demokraatia levik; demokraatia põhijooned Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA näitel: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; autoritarism, totalitarism:, fašism, natsionaalsotsialism, kommunism; diktatuuride iseloomulikud jooned, eripärad ja levik: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; uute konfliktide kujunemine, kriisikolded; Eesti tee demokraatialt autoritarismile: poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu.
Teine maailmasõda: teine maailmasõda kui Esimese maailmasõja jätk; põhjused: Saksamaa taotlused, NSVL eesmärgid, lepituspoliitika; sõdivad pooled: Saksamaa ja tema liitlased, Hitleri-vastane koalitsioon ja selle kujunemine: Atlandi Harta, Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside tähtsus; tähtsamad sõjatandrid ja lahingud: rinded, tähtsamad lahingud (Pearl Harbor, Moskva, Midway, Stalingrad, Kursk, El-Alamein, Normandia dessant jne); Teise maailmasõja tulemuste vastuolulisus ja selle tagajärjed maailma poliitilisele, majanduslikule ja ideoloogilisele arengule; Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse kaotamine, okupatsioonid, sõjakaotused ja –kahjud, sõja mõju inimeste elukäikudele. Nürnberg

Hindamine:

Hindamise eesmärk on anda tagasisidet ja suunata ning toetada õpilast õppima, täiendama oma teadmisi ja oskuseid. Lähtuvalt Covid-19 situatsioonist võib tulla erisusi. Need räägitakse õpilastega läbi. 
Hindamismeetodid:
1) Kaks kontrolltööd: esimene ja teine maailmasõda. Arvestuslikud hinded. 
2) Rühma-, ja paaristööd: I ja II MS lahingud, sõja mõju mõju kult, maj, tehnika, pol., demokraatia ja diktatuurid (kokkuvõte diktatuurist või demokraatlikust riigist, Stalin, Churchill, Roosevelt, Hitler, Mussolini, de Gaulle kohta CV, motivatsioonikiri tööle ja tutvumiskuulutus). Moodustavad kokku kolmanda arvestusliku hinde. 
Mõlemad KT peavad olema tehtud positiivsele hindele, rühma- ja paaristööde ning protsessihinnete koond peab olema positiivne (vähemalt kaks paaris/rühmatööd peavad olema tehtud). Kursuse hinne on kahe KT ja protsessihinnete koondi aritmeetiline keskmine. Kui mõlemad KTd on kolmed, siis on kursuse max hinne 3 hoolimata teistest hinnetest.
Kontrolltöö, tunnikontroll, töölehtede kriteeriumid lähtuvad kursuse lühikirjelduse sisust.
Rühmatööde esitlusel hinnatakse sisu vastavust teemale, allikate mitmekesisust ja esitlust/plakatit ning esinemisoskust. Rühmatöö juures arvestatakse õpilase enda reflektsiooni ja klassikaaslaste arvamust esitlusele.

– Õpetaja võib kommenteerida hindeid nii suuliselt kui kirjalikult. Sealhulgas on oluline õpilase enda reflektsioon ja ka teistele tagasiside andmine

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Mõlemad KT peavad olema tehtud positiivsele hindele, rühma- ja paaristööde ning protsessihinnete koond peab olema positiivne (vähemalt kaks paaris/rühmatööd peavad olema tehtud). Kursuse hinne on kahe KT ja protsessihinnete koondi aritmeetiline keskmine. Kui mõlemad KTd on kolmed, siis on kursuse max hinne 3 hoolimata teistest hinnetest.

Negatiivse kursusehinde parandamiseks on arvestus, mis sisaldab kõiki õpitud materjale. Kui kursuse jooksul on puudutud rohkem kui 6 tundi, tuleb sooritada arvestus või teha täiendavat tööd.

Kursuse hinne pannakse välja enne arvestuste nädalat (juhul kui õpilane peab arvestuste nädalal arvestuse sooritama. Samas kui hinne on korras ja arvestust ei pea tegema, siis võib kursuse hinde välja panna ka arvestuste nädalal). Arvestuste nädalal saab järgi vastata ainult arvestust, v.a. erandjuhud, kursuse sisesed hinded tuleb ära vastata enne arvestuste nädalat.

Kursuse hinne on üks hinne ajaloo kooliastme kuuest hindest. Kooliastmehinne moodustub kurste aritmeetilisest keskmisest, kui see jääb kahe vahele, siis vaadatakse KT hindeid läbi stuudiumi. Kui kursus on hinnatud A-ga, siis see kooliastmehinde arvestusse ei lähe. 

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Järgi vastamised on õpetajaga kokkuleppel üldvastamiste ajal. Kui rühmatöö ajal on puudutud, siis tuleb õpetajaga kokku leppida suuline vastamine vahetunnis.

Kursuse hinnet saab järgi vastata arvestuste nädalal arvestusega, mis hõlmab kogu kursuse materjali. Spikerdamisega vahele jäämine tähendab automaatselt arvestust arvestuste nädalal.

Õppematerjalid:

1) Mart Laar ja Lauri Vahtre Lähiajalugu gümnaasiumile I. 2007, Avita
2) Mart Laar ja Lauri Vahtre Lähiajalugu I, 2014, Avita
3) Agu Pajur, Tõnu Tannberg, Eesti Ajaloo II, 2006, Avita

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime