Ainepassid

puuduvad

20 70-minutilist tundi

Tutvuda eesti keele ajaloo ja erijoontega, võrrelda eesti keelt teiste maailma keeltega, meelde tuletada õigekeelsusteemasid, harjutada arutleva kirjandi ja lugemisülesande kirjutamist.

Kursuse lõpetamisel õpilane: 1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas; 2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes; 3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; 4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; 5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi; 6) oskab kirjutada arutlevat kirjandit ja lahendada lugemisülesannet; 7) oskab kasutada arvuti tekstitöötlusprogramme, tunneb netiketti, oskab leida infot internetist ja sellele korrektselt viidata.

Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid ja nende ühendamine tekstis. Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval.
Eesti keel võrdluses teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled (valikuliselt). Keelekontaktid. Keele varieerumine ja muutumine.
Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeel ja kõnekeel. Kirjakeele norm. Keeleline etikett.
Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent.
Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika.
Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.
Valikuliselt (vajaduse järgi) õigekeelsusteemad.

Arvestuslikud tööd on 2 kontrolltööd, 1 kirjand, 1 lugemisülesanne, õpimapp, ettekanne paaristööna, kontserdiarvustuse keelehinne (koostöö muusikaõpetusega). Lisaks võivad olla vajaduspõhiselt tunnikontrollid või kodu- või tunnitööd.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Tunnikontrollide, kodu- või tunnitööde hinded on enesekontrolliks ja vajadusel mõjutavad kursusehinnet, kui see jääb arvestuslike hinnete põhjal kahe hinde vahele. Kui mitterahuldavaid või nõrku arvestuslikke hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne mitterahuldav või tuleb sooritada arvestuste nädalal arvestustöö, mis hõlmab nii teoreetilist materjali kui ka kirjutamis- ja/või lugemisülesannet. Kui hinnete hulgas on üks mitterahuldav või nõrk hinne, siis ei saa kursusehinne olla kõrgem kui rahuldav.

Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul pärast tunnis töö toimumist või töö esitamise tähtaega; mitterahuldava tulemuse parandamise korral kahe nädala jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist; sooritades arvestuste nädalal kursuse arvestustöö.

M. Ehala, K. Habicht, P. Kehayov, A. Zabrodskaja ”Keel ja ühiskond”; H. Puksand, M. Ross ”Johannes 1” õpik ja töövihik, õpetaja koostatud materjalid.