Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Bioloogia IV kursus

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Loodusained
Periood: 1
Aine: Bioloogia
Nimetus: Bioloogia IV kursus
Õpetaja: Aivar Meldre
Klass: 12IT, 12TE
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad.

Maht:

19 tundi + iseseisev töö

Eesmärgid:

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#) , erilist tähelepanu pöörates:  

  1. õpilase kriitilise ja analüütilise mõtlemisvõime arendamisele;   
  2. õpitu sidumisele reaalse eluga, sh aktuaalsete sündmuste ja uudistega;   
  3. elusorganismide koostisest ning talitlusest ülevaate saamisele;   
  4. loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisele;   
  5. looduse ja elukeskkonna vastu austuse ning lugupidamise tekitamisele;   
  6. loodusteaduslike digipädevuste arendamisele;   
  7. iseseisva ja koostöö oskuste arendamisele, sh esinemisoskuse ja oma vastutuse arendamisele. 
Õpitulemused:

Lähtudes riiklikust õppekavast (RÕK,  https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#, lk 8) gümnaasiumi bioloogia läbinud õpilane:   

1. väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse tähtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks;

2. teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;   

3. on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;   

4. suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;   

5. rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: plaanib, teeb ning analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses vormis;   

6. oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning prognoosida otsuste tagajärgi;   

7. kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja protsesse selgitades ning probleeme lahendades;   

8. kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnovahendeid, sh IKT võimalusi.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“.  Bioevolutsioon:  

Evolutsiooniidee täiustumise seos loodusteaduste arenguga. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Loodusteaduste uuringutest tulenevad evolutsioonitõendid. Eri seisukohad elu päritolu kohta Maal. Bioevolutsiooni varased etapid ja nüüdisaegsete eluvormide kujunemine. Olelusvõitlus, selle vormid. Loodusliku valiku vormid ja tulemused. Kohastumuste eri vormide kujunemine. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse, geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes. Makroevolutsiooniliste protsesside – evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise – tekkemehhanismid ning avaldumisvormid. Bioevolutsioon ja süstemaatika. Inimlaste lahknemine inimahvidest ning uute tunnuste kujunemine. Inimese perekond, selle eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolu kohta. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Bioevolutsiooni pseudoteaduslikud käsitlused. Evolutsiooni uurimisega seotud teadusharud ning elukutsed.  

  

  

Ökoloogia:  

Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoteguri toime graafiline iseloomustamine ning rakendamise võimalused. Biootiliste ökotegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides. Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed.  

Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökotasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega. Ökopüramiidi reegli ülesannete lahendamine. Biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus.  

  

Keskkonnakaitse:   

Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed. Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad Eestis ning maailmas. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja riigisisesed meetmed. Säästva arengu strateegia rakendumine isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitseseadus ja looduskaitse korraldus Eestis. Teaduslike, majanduslike, eetilismoraalsete seisukohtade ning õigusaktide arvestamine, lahendades keskkonna dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid. Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitse suundumused ning meetmed. 

Hindamine:

Kursusehinne kujuneb kirjaliku kontrolltöö (1/3) ja kursuse arvestustöö (2/3) keskmisena. Kontrolltöö hindest moodustab omakorda, vastaval kokkuleppel õpetajaga, kuni 1/3 rühmatöö (ettekanne) hinne.

Nn väikseid töid (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).

1. Kirjalikku kontrolltööd hinnatakse RÕK protsentskaala järgi: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 

2. Arvestustööl hindab õpetaja õpilase teadmisi kogu kursusel läbitud teema kohta. 

3. Nn väiksed tööd (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) ei tohi jääda hinnetelehele hindega mittearvestatud või tegemata.

St kursusehinde saamiseks ei tohi need tööd olla tegemata või mittearvestatud.  

4. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles. Õpilane, kes on kontrolltööle eelneval perioodil olnud tunnis piisavalt silmapaistev(a), võib jätta, vastavalt õpetajapoolsele juhendile, kontrolltöös ühe ülesande lahendamata.   

Kui õpilane on olnud kogu kursuse vältel tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt palju(b) eelmainitud „aktiivsuspunkte“, võib ta saada ühe järgnevast:  

I) Kui õpilasel on üks nn väike töö tegemata või mittearvestatud, ei pea õpilane seda järele vastama, et kursusehinnet saada. 

II) Eeldusel, et eelmine punkt on täidetud (st õpilasel on kõik „väiksed tööd“ tehtud/arvestatud), tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 10% võrra. 

Kursusehinnete protsendid vastavalt RÕK skaalale: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021.  

Õpetaja annab õpilasele teada, kui õpilane on kontrolltööle eelneva perioodi jooksul kogunud piisavalt „aktiivsuspunkte“. Õpetaja valib vahetult enne kontrolltöö toimumist objektiivselt, aktiivsuspunkte arvesse võttes välja, kas ja millised õpilased on lävendi ületanud ning võivad antud eelist kasutada. Seda, milliste ülesannete vahel on õpilastel valida, mille nad lahendamata jätavad, annab enne kontrolltööd teada õpetaja. See, kui palju „aktiivsuspunkte“ õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et ühte kolmest eelisest (I, II või III) kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud „aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.   

5. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti, mitte viie palli süsteemis hinnet

Näiteks: kontrolltöö hinne on “3” ning arvestustöö hinne “4”. Nn klassikalise hindamise järgi tähendaks see, et keskmine hinne on (võttes arvesse nende hinnete kaalu) 3,67 → “4”. Kuna aga kursusehinnet arvutatakse protsendi alusel, võib tekkida olukord, kus nende kahe hinde (kontrolltöö ja arvestustöö) keskmine on alla hinde “4” lävendi ehk alla 75%. Sellisel juhul tuleb, hoolimata sellest, et arvestustöö on sooritatud hindele “4”, kursuse hindeks “3”.
Selline olukord tekib eelkõige siis, kui nii kontrolltöö hinne kui arvestustöö hinne on mõlemad lävendi alumise osa lähedal: hinde “3” puhul 50%, hinde “4” puhul 75% ning hinde “5” puhul 90%. 

6. Distantsõppe korral on õpetajal õigus teha arvestustööd suulise vastamise kujul. Sellisel juhul toimub arvestustöö korraldus vastavalt: 

Suulisel arvestustööl hindab õpetaja õpilase teadmisi ühe juhuslikult valitud, kursusel läbitud teema kohta. Suulisel arvestusel küsib õpetaja õpilaselt ühe küsimuse etteantud küsimuste loetelust (neid on 20-30). Küsimus, millele õpilane peab vastama, valitakse juhuslikult: kas nö suvalise numbri generaatori abil (random number generator; distantsõppe puhul) või nö piletisüsteemi puhul (õpilane tõmbab ühe pileti, millel on küsimus, millele peab vastama; kontaktõppe puhul).
Suulisel arvestusel hindab õpetaja õpilase vastust viie palli süsteemis (1-5; 1 pall = 20%). Õpilasel on soovi korral ka võimalus lisaküsimusele (lisaküsimusi küsimuste loetelus ei ole). Lisaküsimusele õigesti vastates tõstab õpetaja õpilase suulise vastamise tulemust 10% võrra (nt 4 palli puhul oleks tulemus 80% ehk „4“; lisaküsimusele õigesti vastates 90% ehk „5“). Lisaküsimusele valesti vastates langetab õpetaja õpilase suulise vastamise tulemust 5% võrra.  

7. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk” ning õpetajal on õigus panna õpilast sooritama kursuse järel-arvestustööd. Järel-arvestustöö läbi kukkumisel on kursuse hindeks, vastavalt protsendi järgi, kas “nõrk” ehk “1” (vähem kui 19%) või “mitterahuldav” ehk “2” (20-49%).

8. Õpilase silmapaistval sooritusel aineolümpiaadil vm õppeainega/kursuse teemaga seotud üritusel võib õpetaja lisada õpilasele täiendava hinde „5“ („väga hea“; 100%), mis on kontrolltöö hinde kaaluga. Sellisel juhul kujuneb kursusehinne kolme hinde keskmisena: kaks kontrolltööd osakaaluga 33% (millest üks, aineolümpiaadiga saadud hinne, on 100%) ning suuline arvestustöö osakaaluga 33%.  

Soovist saada lisahinnet annab õpetajale teada õpilane.   

  

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hinne kujuneb kirjaliku kontrolltöö ja arvestustöö keskmisena. Nende osakaalud on vastavalt 1/3 ja 2/3. Nende hinnete koondprotsent ei tohi olla vähem kui 50% (hinde “3” lävend), vastasel juhul on kursusehinne “mitterahuldav” ehk “2”.

Lisaks: kui arvestustöö on sooritatud “mitterahuldavale” hindele, ei saa õpilane, hoolimata koondprotsendist (mis võib olla üle 50%, kui kontrolltöö on sooritatud hästi), positiivset kursusehinnet.

See tähendab, et positiivse kursusehinde saamiseks peab olema arvestustöö tehtud positiivsele tulemusele (>50%) ning kahe hinde (kontrolltöö + arvestustöö) keskmine peab samuti kokku olema enam kui 50%.

 

Kooliastmehinne kujuneb vastavalt Tartu Tamme Gümnaasiumi õppekavale, s.o kõigi vastava aine kursusehinnete (bioloogiakursuseid on kokku neli) alusel pärast viimase kursuse läbimist, kusjuures viimane kursus ei tohi olla sooritatud kursusehindele „1“ ehk „nõrk“ või „2“ ehk  „puudulik“. 

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:   

  1. Vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järele vastamise korrale. Mõjuval põhjusel eraldi kokkuleppel.   
  2. Arvestuste nädalal ehk perioodi viimasel nädalal kontrolltööd järele vastata ei saa. Sellel nädalal saab sooritada ainult arvestustööd.

 

Õppematerjalid:

Õpik: Tenhunen,A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P jt. 2012; 2016; 2020.   

Bioloogia õpik gümnaasiumile, IV kursus. Evolutsioon. Ökoloogia. Keskkonnakaitse.   

AVITA.

Video sellest, kuidas me seenel käisime