Ainepass

puuduvad

20

Kursusel õpetatuga taotletakse, et õpilane

1) mõistab ühiskonna ja kirjanduse seoseid, ühiskonnas toimuva mõju kirjandusele ja lugejale;

2) oskab määratleda teoste ja autorite olemust vastavalt ajastule või kuuluvusele rahvus- või loomegruppi;

3) arutleb kirjandusteksti esteetiliste, eetiliste väärtuste üle, mis kujundavad nii inimest kui ühiskonda;

4) loeb ilukirjanduslikku esseistikat;

5) loeb ja analüüsib tervikteoseid.

Kursuse lõpul õpilane:

1) selgitab kirjanduse ja ühiskonna omavahelisi suhteid, nimetades kirjandusteose sündi ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid;

2) määrab vähemalt kahe kursuses käsitletud autori ja nende teoste koha ajastus või rahvuskirjanduses;

3) toob loetud tekstile/katkendile tuginedes näiteid ühiskonnaolude ja inimese kujutamise kohta, arutleb selle teema ja probleemide ning eetiliste ja esteetiliste väärtuste üle;

4) on lugenud ja oskab analüüsida kirjandus- ja kultuuriloolist esseistikat;

5) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt nelja terviklikku proosateost.

kirjandus kui ühiskonna ühismälu kajastus; kirjandus ideoloogia levitamise teenistuses; kadunud põlvkond kirjanduses; ajalooromaanid (olulisemate eesti kirjanike teoste sisuga tutvumine); luule kui ühiskonna peegeldaja, satiir, allegooria ja grotesk; võim ja inimene; kirjandusteoste varjatud sõnumid; eksistentsialism; naine kirjanduses; psühholoogiline kirjandus; kaasaja mitmekesine kirjandusmaailm; kirjandus ja mõttevoolud. Ilukirjandustekstide kõrval tuleb kursuse jooksul lugeda ka õppeteemadega seostuvat esseistikat.

Mõisteid: düstoopia, eksistentsialism, essee, kirjanduskriitika, kirjandusteadus, menukirjandus, naisvaatepunkt, new age, postkolonialism, psühhoanalüüs, sotsialistlik realism, sõjaromaan, tsensuur, utoopia.

1. Artur Alliksaare luulekogu või P.-E. Rummo „Saatja aadress“ või H. Runnel „Punaste õhtute purpur“
2. Margaret Atwood „Teenijanna lugu“ või George Orwell „1984“
3. Daniel Keyes „Lilled Algernonile“
4. Jim Ashvilevi näidend „Nagu poisid vihma käes“

4 arvestuslikku tööd

kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud arvestuslike hinnete põhjal. Õpilane loeb kodus erilaadi kirjandusteoseid ja teeb nende põhjal töid. Selleks, et kursus oleks arvestatud, peab olema tehtud positiivsele tulemusele vähemalt 3 arvestuslikku kirjandustööd. Kui õpilane puudub, on tal kohustus viia end ise kurssi, olulisemaid ülesandeid peab õpilane esitama järele (Terasse lisatakse nõutud ülesanded).

Kooliastme hinne: aritmeetiline keskmine kõikide kirjanduse kursuste peale, kui hinne kahevahel, siis saavad määravaks 12. klassi kirjanduse kursuste hinded.

järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga (vt kooli kodukord). Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. Ebaõnnestunud kursus – järele/uuesti tuleb vastata terve kursuse materjal.

M. Lainvoo „Kirjutatud maailmad“, lisamaterjalid õpetajalt.