Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Keel ja ühiskond lõimituna praktilise eesti keele 1. kursusega

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Keel ja kirjandus
Periood: 1
Aine: Eesti keel
Nimetus: Keel ja ühiskond lõimituna praktilise eesti keele 1. kursusega
Õpetaja: Heily Soosaar
Klass: 10TE
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad

Maht:

18 auditoorset (70-minutilist) tundi

Eesmärgid:

Kursuse õpetusega taotletakse, et õpilane
1) on keeleteadlik nii keele arengu, ülesannete kui kasutamise suhtes;
2) tajub eesti keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda;
3) süvendab oma oskust kasutada korrektset eesti keelt;
4) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist, kirjutab arumenteeritud arutlust ja lahendab nõuetekohaselt lugemisülesandeid;
5) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

Õpitulemused:

Kursuse läbimise järel õpilane
1) mõistab keele rolli, funktsioone, arengut ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele kujundlikkusega seotud tähendusruumi, tajub keele muutumisega seotud sõnavara rikastumist ja kasutusvaldkondade eripära;
3) mõistab Euroopa ja soome-ugri keelte üldisi seoseid ja sugulussidemeid;
4) tunneb ja oskab kasutada suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi;
6) oskab kirjutada argumenteeritud arutlusi ja lahendada nõuetekohaselt lugemisülesandeid.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Keele olemus. Keel kui märgisüsteem. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Euroopa ja maailma keeled, keelte muutumine ja ohustatus. Keelekontaktid ja-sugulus. Keele varieerumine ja muutumine. Soome-ugri keelkond. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega. Eesti keele kujunemine. Eesti kirjakeele kujunemine. Kirjakeel 20. sajandil.
Eesti keele eripära teiste keelte kõrval.
Tänapäevase kirjakeele norm. Kirjakeel ja kõnekeel. Ortograafia kordamine (suur-väike algustäht, arvukirjutus, kokku-lahkukirjutamine). Lausete kirjavahemärgistamise kordamine. Tekstiliigid ja nende tunnused; erinevate tekstide analüüs. Lugemisülesannete lahendamine ja arutluste kirjutamine.

Hindamine:

Kursuse materjali omandamist hinnatakse etteütluste, kontrolltöö, lugemisülesande lahendamise ja arutlusega. Hinded jagunevad arvestuslikeks (suurema kaaluga) ja protsessihinneteks. Kursuse jooksul toimub 4 arvestuslikku tööd: 1 etteütlus, 1 kontrolltöö (ortograafia), 1 pikem kirjand/ arutlus ja 1 lugemisülesande lahendamine. Neid töid hinnatakse arvestusliku hindega.Kursuse jooksul tuleb täita konspekti/õpimappi, mida samuti hinnatakse arvestusliku hindega. Kursuse jooksul täidavad õpilased ka väiksema mahuga ülesandeid, mida hinnatakse protsessihindega. 3 protsessihinnet on kokku ühe arvestusliku hinde kaaluga. Mitterahuldavalt sooritatud töö tuleb ümber vastata. Ümber vastata saab vaid mitterahuldavat hinnet ja sel juhul hinnatakse tööd rangemalt. Sooritamata töö tuleb järele vastata.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Väga hea või hea kokkuvõtva kursusehinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud tööd olema tehtud vähemalt hindele „rahuldav“. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded (etteütlus, kirjand, kontrolltöö, lugemisülesanne). Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.
Kooliastmehinne kujuneb perioodihinnete/kursusehinnete ja 2 proovieksamihinde põhjal, kusjuures kaalukamad on 12. klassi hinded. Positiivse kooliastmehinde saamiseks ei tohi kursusehinnete hulgas olla üle 1 mitterahuldava ja ka viimase kursuse hinne peab olema positiivne.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see järele vastata vastavalt koolis kehtestatud korrale kahe nädala jooksul või mõjuva põhjuse olemasolul kokkuleppel õpetajaga. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, tuleb tal õpetaja nõudmisel sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

Õppematerjalid:

Õppematerjalidena on kasutusel M. Rossi, H. Puksandi õppekomplekt "Johannes I", M. Ehala, K. Habichti, P. Kehayovi ja A. Zabrodskaja õpik „Keel ja ühiskond“ ja A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“.
Soovitatav on kasutada T. Erelti brošüüri „Eesti ortograafia“.
Veebimaterjalidest on toeks E. Rummeli veebileht „Eesti õigekiri“ (opetaja.edu.ee/ortograafia) ja EKI „Keelenõuanne“ (http://keeleabi.eki.ee/index.php).

Video sellest, kuidas me seenel käisime