Ainepass: Uuem kirjandus
| Õppeaasta: | 2021/2022 |
| Valdkond: | Keel ja kirjandus |
| Periood: | 1 |
| Aine: | Kirjandus |
| Nimetus: | Uuem kirjandus |
| Õpetaja: | Liina Nagel |
| Klass: | 12LO |
| Staatus: | Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: | puuduvad |
| Maht: | 20 auditoorset tundi |
| Eesmärgid: | kaasaegsete kirjanike ja teostega tutvumine; uuema kirjanduse (eriliiki tekstide) analüüsimine, kasutades sobivaid kirjandustermineid, luues seoseid varem loetuga, ühiskonnas toimuvate muutustega; kirjandusinstitutsioonide ja kirjandusajakirjadega tutvumine, õpilane harjub otsima teavet uuema kirjanduse kohta |
| Õpitulemused: | kursuse lõpus õpilane: 1) nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi; 2) oskab analüüsida uuemat kirjandust, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga; 3) seostab loetut tänapäeva eluolu ja nähtustega, iseenda, ühiskondlike ning üldinimlike probleemide ja väärtustega; 4) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt neli ilukirjandusteost eesti või maailmakirjandusest. |
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Eesti ja välismaa kirjandus alates 80ndate lõpust, keskendudes uuemale (viimastel aastatel ilmunud teosed). Eesti nüüdisluule. Luule sisulised, vormilised ja keelelised muutused. Luulenäiteid uuemast maailmakirjandusest. Eesti nüüdisproosa. 1990. aastate alguse muutused ühiskonnas ja kirjanduselus. Kirjanduse roll tänapäeva ühiskonnas. Proosa(katkendid) uuemast maailmakirjandusest. Eesti nüüdisdraama. Uuem draama maailmakirjanduses. Kirjanduse uued väljendusvahendid. Kirjandus kui ühiskondlik või keeleline provokatsioon. Kirjandus ja postmodernism. Kirjandus ja elektrooniline meedia (sh lühivormid sotsiaalmeedias). Kirjandus ja meelelahutus. Inimese ja maailma suhte kajastusi. Eesti ja maailmakirjanduse vahelisi paralleele ning võrdlusi. Mõisteid: absurdikirjandus, arvustus, etnofuturism, grotesk, hittkirjandus, intertekstuaalsus, iroonia, kultuskirjandus, küberkirjandus. Iseseisvalt tuleb lugeda läbi (tunnis kirjalikud tööd + suulised arutelud): 1) luuleraamat
|
| Hindamine: | 5 kirjalikku arvestuslikku tööd. Tera kaustas on kohustusliku kirjanduse nimekiri, täpsemad hindamisjuhendid. Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud arvestuslike hinnete (5) põhjal. Õpilane loeb kodus erilaadi kirjandusteoseid ja teeb koolis nende põhjal töid. Selleks, et kursus oleks arvestatud, peavad olema tehtud positiivsetele tulemustele vähemalt 4 arvestuslikku kirjandustööd. Kui 1 teos on vastamata, siis kursuse max hinne 3. Kui õpilane puudub, on tal kohustus viia end ise kurssi, olulisemaid ülesandeid peab õpilane esitama järele (Terasse lisatakse nõutud ülesanded). |
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | 5 töö keskmine hinne. Kooliastme hinne: aritmeetiline keskmine kõikide kirjanduse kursuste peale, kui hinne kahevahel, siis saavad määravaks 12. klassi kirjanduse kursuste hinded. |
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. Ebaõnnestunud kursus – järele/uuesti tuleb vastata terve kursuse materjal (arutatakse õppenõukogus) |
| Õppematerjalid: | Jan Kausi kirjandusõpik „Uuem kirjandus“, kohustusliku kirjanduse nimekiri Teras (osaliselt tekstid ka üleval), õpetaja koostatud töölehed. |
