Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Bioloogia 2. kursus

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Loodusained
Periood: 2
Aine: Bioloogia
Nimetus: Bioloogia 2. kursus
Õpetaja: Urmas Tokko
Klass: 11ME
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Ei ole

Maht:

Üks kursus

Eesmärgid:

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#  (lk 8), millest erilisemat tähelepanu pööratakse:

  1. Süsteemse ülevaate saamine eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning nendevaheliste seoste mõistmine.
  2. Põhjalike bioloogiateadmiste omandamine (ainekava piires), aluse loomine edukaks edasiõppimiseks kõrgkoolides, sh loodusteaduslikel ja meditsiinierialadel.
  3. Õpitava (vastavalt ainekavale) seoste mõistmine igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega, sh oma valitud õppesuuna valdkonnaga.
  4. Laiemalt, loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine oma neljal tasandil (intellektuaalne, hoiakud, interdistsiplinaarne, sotsiaalne, vt https://oppekava.innove.ee/loodusteaduste-ja-tehnoloogiaalase-kirjaoskuse-kujundamine/)
  5. Üldise ja kriitilise mõtlemisvõime arendamine bioloogia kontekstis
  6. Digipädevuste arendamine (lähtudes HITSA digipädevuste mudelist õppurile, https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf
  7. Õpilaste iseseisva ja koostöö oskuste arendamine, oma õppimise eest vastutuse võtmise võime arendamine.
Õpitulemused:

Õpitulemused:

RÕK õpitulemused, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa4.pdf#  (lk 10-11), millest erilisemat tähelepanu pööratakse ülaltoodud eesmärkidele vastavalt:

Õpilane:

  1. on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, protsessidest ja nähtustest ning mõistab nendevahelisi seoseid, on hästi omandanud ainekava sisu - vt RÕK õpitulemused ja Sisu lühikirjeldus.
  2. on omandanud põhjalikud bioloogiateadmised (ainekava piires, Bloomi taksonoomia – https://et.wikipedia.org/wiki/Bloomi_taksonoomia - erinevatel tasanditel), mis võimaldavad soovi korral edasiõppimist kõrgkoolis, sh meditsiini ja loodusteaduslikel erialadel
  3. mõistab õpitava (vastavalt ainekavale) seoseid igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
  4. mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoseid
  5. arendab enda loodusteaduslikku kirjaoskust ning digipädevusi
  6. arendab enda üldist ja kriitilist mõtlemisvõimet bioloogia kontekstis (Bloomi taksonoomia kõrgemad tasandid).

 

RÕK õpitulemused:

Organismide energiavajadus. Õpilane:

1) analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel organismidel; 2) selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes; 3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises; 4) toob käärimise rakendusbioloogilisi näiteid; 5) võrdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust; 6) analüüsib fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust; 7) koostab  ning  analüüsib  skemaatilisi  jooniseid  ja  mõistekaarte  fotosünteesi  seoste  kohta biosfääriga; 8) väärtustab fotosünteesi tähtsust taimedele, teistele organismidele ning kogu biosfäärile.

Organismide areng. Õpilane:

1) toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel; 2) hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust; 3) selgitab fotode ja jooniste põhjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi; 4) võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsib erinevuste põhjusi; 5) analüüsib  erinevate  rasestumisvastaste  vahendite  toimet  ja  tulemuslikkust  ning  väärtustab pereplaneerimist; 6) lahendab  dilemmaprobleeme  raseduse  katkestamise  otstarbekusest  probleemsituatsioonides ning prognoosib selle mõju; 7) väärtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga; 8) analüüsib  inimese  vananemisega  kaasnevaid  muutusi  raku  ja  organismi  tasandil  ning  hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale.

Inimese talitluse regulatsioon. Õpilane:

1)seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega; 2) analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus; 3) seostab närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega; 4) omandab negatiivse hoiaku närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes; 5)  selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust; 6) koostab  ning  analüüsib  skemaatilisi  jooniseid  ja  mõistekaarte  neuraalse  ning  humoraalse regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskõlastamises; 7) selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust; 8) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

RÕK II kursuse õppesisu (vt allpool), lühidalt:

  1. Organismide aine- ja energiavahetus - metabolism, ATP, rakuhingamise etapid, käärimine, fotosünteesi roll looduses, käik (etapid) ja tulemused.
  2. Organismide areng – paljunemisviisid looduses ja võrdlus ja vastavad näited; rakutsükli protsessid, mitoosi ja meioosi käik ja tulemused; sugurakkude tekkeprotsess (gametogenees), menstruaaltsükkel; lootelise arengu etapid ja lootejärgne areng (embrüogenees ja postembrüogenees), vananemise tunnused.
  3. Inimese talitluse regulatsioon – humoraalne ja neuraalne regulatsioon ning nende näited (veresuhkur, hingamine jt), närviimpulsi levik ja sünaps, refleksid, immunsüsteem, immuunsuse vormid, antigeenid ja antikehad, vaktsiinide tüübid.

RÕK II kursuse õppesisu

  1. Organismide energiavajadus

Organismide  energiavajadus,  energia  saamise  viisid autotroofsetel  ja  heterotroofsetel  organismidel. Organismi  üldine  aine-  ja  energiavahetus.  ATP  universaalsus  energia  salvestamises  ja  ülekandes. Hingamine  kui  organismi  varustamine  energiaga.  Hingamise  etappideks  vajalikud  tingimused  ja tulemused.   Aeroobne   ja   anaeroobne   hingamine.   Käärimine   kui   anaeroobne   hingamine,   selle rakenduslik   tähtsus.   Fotosünteesi   eesmärk   ja   tulemus.   Üldülevaade   fotosünteesi   valgus-   ja pimedusstaadiumist   ning   neid   mõjutavaist   tegureist.   Fotosünteesi   tähtsus   taimedele,   teistele organismidele ning biosfäärile.

2. Organismide areng

Suguline  ja  mittesuguline  paljunemine  eri  organismirühmadel,  nende  tähtsus  ja  tulemus.  Raku muutused rakutsükli eri faasides. Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende tähtsus. Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus ning nende arengut mõjutavad tegurid. Kehaväline  ja  kehasisene  viljastumine  eri  loomarühmadel.  Munaraku  viljastumine  naise  organismis. Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse võrdlus. Suguhaigustesse nakatumise viisid ning haiguste vältimine. Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused, sünnitus. Lootejärgse arengu  etapid  selgroogsetel  loomadel.  Organismide  eluiga  mõjutavad  tegurid.  Inimese  vananemisega kaasnevad muutused ja surm.

3. Inimese talitluse regulatsioon

Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid. Keemilise  sünapsi  ehitus  ning  närviimpulsi  ülekanne.  Refleksikaar  ning  erutuse  ülekanne  lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade ülesanded. Kaasasündinud ja omandatud   refleksid.   Inimese   närvisüsteemiga   seotud   levinumad   puuded   ja   haigused   ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid. Elundkondade  talitluse  neuraalne  ja  humoraalne  regulatsioon.  Inimese  sisekeskkonna  stabiilsuse tagamise   mehhanismid.   Ülevaade   inimorganismi   kaitsemehhanismidest,   immuunsüsteemist   ja levinumatest  häiretest.  Seede-,  eritus-  ja  hingamiselundkonna  talitlus  vere  püsiva  koostise  tagamisel.Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon.

Hindamine:

Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) ühe kursuse jooksul ning tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta).

1) Kirjalikud, enamasti elektroonsed (Moodle keskkonnas) kontrolltööd hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi.

2) Tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta) saadakse lühemate elektroonsete testide, kodutööde, rühmatööde vms täitmisel (nn „väikesed“ tööd). Need tööd hinnatakse 100% skaalal, koondhinne saadakse kursuse lõpus üksikute tööde tulemuste aritmeetilise keskmise järgi (RÕK %-skaala). Selleks peab õpetaja vastavat tulemuste tabelit, milles saadab Stuudiumis regulaarselt ka õpilastele (sh lühike tagasiside elektroonsete testide puhul).

Õpilane peab kursuse jooksul saama hinde vähemalt kolme sellise töö eest, väiksema arvu nimetatud tööde sooritamisel loetakse vastav puuduolev hulk töid mitterahuldavaks (0%). Tunnis osalemisel on õpilasel kohustus vastav "väike„ töö sooritada, puudumise korral nn väikseid töid reeglina järele ei sooritata (ei nõuta, ei pakuta ka võimalust).

3) Õpilase puudumisel õppetundidest üle ca 31,5% (6 tundi ja enam) ja enam on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kursuse järelarvestus hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul järelarvestuse hinne (ning seda enam järele ei vastata).

4) Hindamisel kasutatakse numbrilise hinde täiendamiseks „+“ ja „-„ märke, mis näitavad vastava  hinde %-skaala ülemise või alumise väärtuse lähedast tulemust.

5) Kaks hilinemist tundi loetakse võrdseks ühe puudutud tunniga.

6) Aineolümpiaadil vm olulisel võistlusel edukale õpilasele võib õpetaja lisada hinde "5" (väga hea"), mis on kontrolltöö hinde kaaluga.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Olulised hinnatavad tööd on kontrolltööd, mida korraldatakse 3 (kolm) ühe kursuse jooksul ning tunni- ja kodutööde kokkuvõttev hinne (üks kursuse kohta). Nende nelja hinde osakaalud on samad: 4x25%.

Kursuse oluliste hinnatavate tööde tulemuste järgi kujuneb kursusehinne, mille saavutatust eraldi kursuse arvestustööga uuesti ei kontrollita.

Kursusehinde panekul hinnete nn kahevahel oleku puhul on kaalukamad kontrolltööde hinded (tunnitööde kokkuvõtva hinde ees). Kursusehinde panekul arvestatakse (nt hinneteseisu kahevahel oleku puhul) ka numbrilise hinde täiendamiseks kasutatud „+“ ja „-„ märke. (nt 3, 3, 5 annab kursusehindeks pigem „3“, kuid 3+, 3+, 5 pigem „4“).

Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav".

Kahe või enama mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.

Kooliastmehinne kujuneb 4 riikliku õppekava kursuse tulemuste alusel. Vajadusel (hinneteseisu nn kahevahel oleku puhul) kaalutakse kontrolltööde sooritatuse taset: nt kas on „vaevalt“ hinne „4“ või „tugev 4“.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:
  1. Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Järelevastamine kooli üldise järelevastamise ajal (neljap 6. tund), ette registreerimisega Stuudiumis. Põhjendatud ja võimalikust kaugõppest tulenevad erandid eraldi kokkuleppel.
  2. Iga kontrolltööd saab ühe korra järele vastata. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „nõrk“ („1“).
Õppematerjalid:

Peamised õppematerjalid:

Üldbioloogia õpikuna kasutatakse A. Thenuneni "Bioloogia gümnaasiumile II", 2012, (Avita).

Digiõppevaramu bioloogia II kursuse materjalid e-Koolikotis: https://e-koolikott.ee/kogumik/19865-Gumnaasiumi-bioloogia-2--kursu

Harjutuste kogumik, mille õpetaja koondab ja jagab failina Stuudiumis. Enamik ülesandeid pärinevad töövihikust: S.Laos, K.Praakli, U.Tokko, 2008, „Bioloogia gümnaasiumile“ II osa (Eesti Loodusfoto).

Teised, täiendavad õppematerjalid:

•             Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html

•             Videoloengud erinevatel teemadel (õpetaja valikul): nt http://www.youtube.com/user/bozemanbiology/videos , https://www.youtube.com/user/crashcourse (YouTube kanal)

•             Võimalusel toetutakse ka e-Koolikoti (https://e-koolikott.ee/) õppematerjalidele

•             Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare  koostatud kogumikust “Laboratoorsed tööd koolibioloogias” (2002, AS Bit) jt praktiliste tööde juhendeid.

•             Internetileheküljed, nt virtuaalsed mudelid  - nt http://bio.edu.ee/models/et/index.html , mõned: http://phet.colorado.edu/et/  , jms)

•             Loodusajakirjade (Eesti Loodus, loodusesõber, Horisont, Imeline teadus) artiklid.

•             Otsingud SlideShare (www.slideshare.com ), SlideBoom (www.slideboom.com)   ja YouTube (www.youtube.com) keskkonnast.

Video sellest, kuidas me seenel käisime