Ainepass

puuduvad.

2 tundi (2x75 minutit) nädalas auditoorset õppetööd.

õpilane tunneb Eesti ja maailma poliitilist, ühiskondlikku ja sõjalist ajalugu 20. sajandi I poolel, sealhulgas olulisemaid isikuid. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva mäletamise ja tõlgendamise põhjusi.

Õpilane tunneb maailma ja suurriikide arenguid 20. sajandi alguses ja rahvusvahelisi suhteid enne I maailmasõda, analüüsib selle põhjusi, kulgu, tagajärgi ja mõju maailma arengule, analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi, analüüsib ning võrdleb majandust, ühiskonnaelu ja rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi, analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut ja ühiskonnaelu 1920. ning 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab „vaikivat ajastut“ (autoritaarset perioodi), iseloomustab II maailmasoja põhjusi, kulgu, tagajärgi ja mõju Eestile ja maailma arengule. II maailmasõja kulgemise puhul antakse üldine ülevaade tähtsamatest lahingutest maailmas ja Eestis. Samuti on tähtis osata kasutada mõisteid õiges kontekstis. Lisaks ajaloo kirjeldamisele õpivad õppijad õigesti ajaooga seotud mõisteid kasutama. 

õpitakse tundma Eesti ja maailma poliitilist ajalugu ja ühiskonnaelu 20. sajandi I poolel. Õpilane teadvustab, analüüsib, hindab kriitiliselt ja tõlgendab minevikusundmusi ja protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva mäletamise ja tõlgendamise põhjusi.

1. Kontrolltöö – hinnatakse mõistete ja sündmuste tundmist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne.

1.1. Kontrolltöö – I maailmasõda ja sõdadevaheline aeg. 
1.2. Kontrolltöö – II maailmasõda. 

2. Enesekontrolli test – arvestuslik. Töö on „arvestatud“ (A), kui rohkem kui pooltele küsimustele on vastatud õigesti ning kui ei ole, siin on töö „mittearvestatud“ (MA). Hinnete viie palli süsteemi teisendamisel arvestatakse tulemus MA hindeks „2“ ja A hindeks „5“. Hindega MA hinnatakse ka tegemata testi.

NB! Kirjalikes vastustes tuleb mõisted õigesti kirjutada! 

Kontrolltööde hinnete osakaal on 90%, enesekontrolli testide hinnete osakaal on 10%. Kui kursuse hinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse:
1) kui see on suurem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see
õpilase kasuks;
2) kui see on väiksem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see
õpilase kahjuks;
3) kui see on täpselt 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis jääb selles küsimuses
õpetajale õigus määrata hinne vastavalt kontrolltööde tulemustele. Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmine alusel. Kui aritmeetiline keskmine on nt 3,5, siis ümardatakse hinne õpilase kasuks sõltuvalt viimasest kursuse hindest.

Järelevastamine toimuib kooli määratud ajal või kokkuleppel. 

LISA 1. Järelevastamiste kord.

1. Positiivsed hinded nagu 3 ja 4 tavakorras järelevastamisele ei kuulu.

2. Esita õpetajale Stuudiumi sõnumiga taotlus. Märgi sinna töö ja millise hinde selle eest said.  

3. Pärast õpetaja kirjalikku kinnitust võid registreerida end kooli järelevastamisele.

4. Kui Sa punktides 1-3 nõudeid ei täida, siis ei pääse järelevastamisele.

Kursuse slaidid (Stuudiumis kursuse kaustas)
Muu lisamaterjal (Stuudiumis kursuse kaustas)
Lähiajalugu I. Õpik gümnaasiumile, 1. osa. Tallinn, 2014.
Nolan, C. J. Longmani maailma poliitikaleksikon. Tallinn, 1999.