Ainepass: Meedia ja mõjutamine
Õppeaasta: | 2021/2022 |
Valdkond: | Keel ja kirjandus |
Periood: | 3 |
Aine: | Eesti keel |
Nimetus: | Meedia ja mõjutamine |
Õpetaja: | Maiu Nurka |
Klass: | 11LO, 11TE |
Staatus: | Kohustuslik kursus |
Osalejate kriteeriumid: | puuduvad |
Maht: | 21 (75-minutilist) tundi |
Eesmärgid: | Eesmärk on õppida tundma erinevaid meediakanaleid ja -žanre. Kursuse kaudu taotletakse, et õpilane teab meediaeetika põhimõtteid, tunneb ära põhilised verbaalsed ja visuaalsed mõjutamisvõtted, analüüsib kriitiliselt erinevaid ajakirjandustekste, eristab fakti arvamusest, usaldusväärset infot küsitavast ja parandab õigekirjatundmist. |
Õpitulemused: | Kursuse lõpetamisel õpilane: 1) tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; 2) teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; 3) on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; 4) tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; 5) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; 6) tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised demagoogiavõtted; 7) oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelevahendeid.
|
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Kursusel läbitavad teemad
|
Hindamine: | Õpiväljundite omandamist kontrollitakse kahe arvestusliku hindega: Kursuse jooksul hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi rühmas töötamise, individuaalse tekstianalüüsi ja -loome, loovtöö kaudu. Mõjuva põhjuseta (puudub kooskõlastus aineõpetajaga) hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Õpilasel võib üks arvestusliku kaaluga hinne ebaõnnestuda, kuid siis ei kujune kursusehinne üle rahuldava (hinne “3”). Kursuse jooksul kirjutab õpilane ka ühe arutleva kirjandi, mille eest saab kaks hinnet: 1) õigekeelsushinne ning 2) hinne sisu ja tekstiloome eest. Arvestuslikest hinnetest ei tohi positiivse (vähemalt hinne “3”) kursusehinde saamiseks olla kirjandi tulemus negatiivne või töö esitamata. Õppeprotsessi erinevate osade hindamisel kasutab aineõpetaja lisaks hindevahemikele skaalal 1-5 järgmisi hindemärke: 2/3, 3/4, 4/5. Need osutavad kahe hinde piirimail olevatele hinnangutele, võimaldavad hindamisskaalat laiendada ning õpilase arengut detailsemalt jälgida/tagasisidestada.
|
Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursusehinne kujuneb jooksvalt, kui õpilane osaleb tundides, omab kursuse õpimappi (jaotusmaterjal, kirjalikud tööd) ja sooritab arvestuslikud tööd. Kursuse läbimise eelduseks on nõuetele vastava õpimapi olemasolu (sisaldab konspekte, jaotusmaterjale, kirjalikke töid). Tunni- või kodutööna saadavad protsessihinded on väiksema osakaaluga. Kui protsessihindeid on kaks või enam, arvestatakse need arvestuslike hinnetega võrdseks üheks hindeks. Protsessihindeid järele vastata ei saa. Kui õpilane on kursuse lõpuks puudunud üle 6 tunni, võib aineõpetaja määrata puudutud tundide ja oluliste teemade mahus vajaliku hulga lisatööd või kujundada nende teemade põhjal hindelise töö, mis kontrollib nende teemade omandamist. Õpilasel on kohustus osaleda kevadel õppekäigul Vargamäele.
|
Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Õpilasel on ebaõnnestunud või puuduliku hinde järelevastamiseks aega kaks õppenädalat. Mõjuva põhjuse olemasolul ja eelneval kokkuleppel aineõpetajaga on lubatud hilisem järelevastamisaeg (see kokkulepe tuleb sõlmida kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest). |
Õppematerjalid: | K. Kask "Meedia ja mõjutamine L. Tankler, E. Tisler "Meedia ja mõjutamine" T. Erelt “Eesti ortograafia” (2016), Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus H. Puksand, M. Ross "Johannes 2. Gümnaasiumi eesti keele õpik" H. Puksand, M. Ross "Johannes 2. Gümnaasiumi eesti keele töövihik" Aili Kiin, Alli Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“ Einar Kraut, Ene Liivaste, Aili Tarvo „Eesti õigekeel“ Marika Nugis, Sirje Ääremaa „Õigekirjaharjutusi. Kokku- ja lahkukirjutamine“.
|