Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Kirjandus antiigist 19. sajandini

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Keel ja kirjandus
Periood: 3
Aine: Kirjandus
Nimetus: Kirjandus antiigist 19. sajandini
Õpetaja: Maiu Nurka
Klass: 10ME
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

puuduvad

Maht:

21 kontakttundi

Eesmärgid:

1. Kujundada terviklik kirjandus- ja kultuurilooline teadmiste süsteem
ning ajatelg edasisteks kirjandusõpinguteks.
2. Anda ülevaade sellest, kuidas maailmakirjandus on kujunenud,
ajastu- ja kirjandusvoolud omavahel seostuvad (ajapiirid ja nende
tunnused, tähtsamad žanrid, autorid ja teosed).
3. Õpilane oskab näha paralleele, võrrelda ja leida erinevusi, mida on
inimene ajas väärtuslikuks pidanud, kuidas tema tõekspidamised
ja uskumused aegade jooksul on muutunud.
4. Suunata teoste lugemise kaudu nägema ja otsima seoseid ühiskonna ja
iseendaga, arendada seeläbi kriitilist mõtlemist.
5. Kursuse lõpus on tajutav, et kirjandus moodustab ajaloo ja
kunstivooludega läbi põimunud terviku.

Õpitulemused:

Kursuse lõpus õpilane
1) iseloomustab õppematerjalidele toetudes eri ajastute kirjandust ja
2) kirjandusvoole, nimetades nende ajapiirid ja tunnused, tähtsamad
žanrid, teosed ning autorid;
3) mõistab ning hindab käsitletavate kirjandusteoste humaanseid,
eetilisi ja esteetilisi väärtusi;
4) on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud ettenähtud tervikteoseid,
5) tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja
kirjandusloos
6) ning seostab neid iseendaga;
7) tajub, et kirjanduse teke ja areng on lahutamatus seoses
muutustega ühiskonnas, ajaloos, tõekspidamistes, uskumustes.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

1. Kultuuri mõiste
2. Antiikkirjandus (Homeros, Sophokles, Vergilius jt)
3. Keskaja kirjandus. Kirjanduse põhiliikide ja žanride teke. Piibel kui
kirjanduse alustekst
4. Renessansskirjandus (Dante Alighieri, Francesco Petrarca,
Giovanni Boccaccio, Thomas More, William Shakespeare, Miguel
de Cervantes jt 5.Barokk-kirjandus (Pedro Calderón)
5. Klassitsistlik kirjandus (Molière)
6. Valgustuskirjandus (Daniel Defoe või Jonathan Swift; Voltaire,
Johann Wolfgang Goethe jt)
 

Hindamine:

Õpilane loeb iseseisvalt läbi kursuse alguses kokku lepitud tervikteosed, mille põhjal kirjutab kirjaliku töö, osaleb arutelus, rühmatöös või läbib individuaalse suulise hindamise. Töö vormis ja hindamispõhimõtetes lepitakse õpilastega vahetult enne hindamist kokku.

Kursuse jooksul hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi rühmas töötamise, individuaalse tekstianalüüsi ja -loome, loovtöö kaudu. Kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta (puudub kooskõlastus aineõpetajaga) õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, ei saa selle teose käsitluse eest enam maksimaalset hinnet. Mõjuva põhjuseta (puudub kooskõlastus aineõpetajaga) hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Õpilasel võib üks arvestusliku kaaluga hinne ebaõnnestuda, kuid siis ei kujune kursusehinne üle rahuldava (hinne “3”). 

Kursuse jooksul kirjutab õpilane ka ühe arutleva kirjandi, mille eest saab kaks hinnet: õigekeelsushinne protsessihindena eesti keele kursusesse, sisu ja tekstiloome eest kirjanduse kursusesse arvestusliku kaaluga hinne. Arvestuslikest hinnetest ei tohi positiivse (vähemalt hinne “3”) kursusehinde saamiseks olla kirjandi tulemus negatiivne.  

Õppeprotsessi erinevate osade hindamisel kasutab aineõpetaja lisaks hindevahemikele skaalal 1-5 järgmisi hindemärke: 2/3, 3/4, 4/5. Need osutavad kahe hinde piirimail olevatele hinnangutele, võimaldavad hindamisskaalat laiendada ning õpilase arengut detailsemalt jälgida/tagasisidestada.


 

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursusehinne kujuneb jooksvalt, kui õpilane osaleb tundides, omab kursuse õpimappi (jaotusmaterjal, kirjalikud tööd) ja sooritab arvestuslikud tööd.

Kursuse läbimise eelduseks on nõuetele vastava õpimapi olemasolu (sisaldab konspekte, jaotusmaterjale, kirjalikke töid). Tunni- või kodutööna  saadavad protsessihinded on väiksema osakaaluga. Kui protsessihindeid on kaks või enam, arvestatakse need arvestuslike hinnetega võrdseks üheks hindeks. Protsessihindeid järele vastata ei saa. Kui õpilane on kursuse lõpuks puudunud üle 6 tunni, võib aineõpetaja määrata puudutud tundide ja oluliste teemade mahus vajaliku hulga lisatööd või kujundada nende teemade põhjal hindelise töö, mis kontrollib selle omandamist.

Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Õpilasel on ebaõnnestunud või puuduliku hinde järelevastamiseks aega kaks õppenädalat. Mõjuva põhjuse olemasolul ja eelneval kokkuleppel aineõpetajaga on lubatud hilisem järelevastamisaeg. Tunni- ja protsessihindeid järele ei vastata.

Õppematerjalid:

A. Nahkur "Kirjandus antiigist renessansini" (õpik ja tööraamat)
A. Nahkur "Kirjandus barokist romantismini" (õpik ja tööraamat)
K. Talviste (2017). "Sõnakunsti kuju. Kirjanduse õpik gümnaasiumile"
L. Epner, K. Metste, S. Olesk "Vanem eesti kirjandus. Gümnaasiumi
kirjandusõpik"
R. Raud "Maailmakirjandus 19. sajandi lõpuni"

Video sellest, kuidas me seenel käisime