Ainepass

Puuduvad

21 tundi

Õpilane
1) tajub eesti keele funktsioone ja tähendust ühiskonnas; 2) tunneb eesti keele kujunemise ajalugu;
3) oskab analüüsida praegusajale omaseid jooni keeles; 4) mõistab keele varieerumise olemust, allkeeli; 5) tunneb keelenormi, selle kasutamise vajadust; 6) analüüsib ajastule omaseid keelenähtusi; 7) oskab leida talle vajalikku infot erinevaid (veebi)allikaid kasutades; 8) eristab olulist infot ebaolulisest; 9) parandab õigekirjatundmist.

Kursuse lõpetamisel õpilane
1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.

​1. Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. 2. Eesti keel ja teised keeled. 3. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega.
Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele.
Keele varieerumine ja muutumine. 4. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Murdekeel ja kodumurre. 5. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng.
Aktsent. 6. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus.
Eesti keelepoliitika. 7. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia,
terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus
ja tulevik. 8. Õigekiri

​Õpiväljundite omandamist kontrollitakse kahe arvestusliku hindega:
1) kontrolltöö (kursusel käsitletavad teemad + kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid),
2) arutlev kirjand

Kursuse hinne kujuneb jooksvalt, kui õpilane osaleb tundides, omab kursuse õpimappi (struktureeritud, tiitellehega, jaotusmaterjal, kirjalikud tööd, konspektid, hindeliste õigekirjatööde vigade parandused), sooritab arvestuslikud tööd. Õpilase teadmisi ja oskusi kontrollitakse kahe arvestusliku hinde kaudu. Kui üks arvestuslikest töödest on negatiivne või tegemata, ei kujune hinne “hea” või “väga hea".

Tunni- või kodutööna saadavad protsessihinded on väiksema osakaaluga. Kui protsessihindeid on kaks või enam, arvestatakse need arvestuslike hinnetega võrdseks üheks hindeks teiste arvestuslike hinnete kõrval. Õpilane esitab vajaduse korral kursuse lõpus nõuetele vastava õpimapi, mis sisaldab kursuse jooksul saadud materjale, tehtud töid ja konspekte. Vajadusel hindab õpetaja seda arvestusliku hindega.

Kui õpilane puudub rohkem kui 6 tundi, tuleb sooritada kursuse arvestustöö. 

Õpilane osaleb õppekäigul ERMi ja läbib kursusega seonduvad teemad muuseumitunni käsitluses. Puudumise korral tuleb kooskõlastada asendustegevus aineõpetajaga.

Õpilasel on ebaõnnestunud või puuduliku hinde järelevastamiseks aega kaks õppenädalat. Mõjuva põhjuse olemasolul ja eelneval kokkuleppel aineõpetajaga on lubatud hilisem järelevastamisaeg (see kokkulepe tuleb sõlmida kahe nädala jooksul alates võlgnevuse tekkimisest). 

Eesti ortograafia. (2016; Erelt, Tiiu). Tallinn, Eesti Keele
Sihtasutus
Johannes 1. Gümnaasiumi eesti keele õpik. (Puksand, H; Ross, M.)
Johannes 1. Gümnaasiumi eesti keele töövihik. (Puksand, H; Ross, M.)
Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. (Ehala, M; Habicht, Külli jt)
Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik. (Aili Kiin, Alli Lunter)
Eesti õigekeel. (Kraut, Einar; Liivaste, Ene; Tarvo, Aili)
Õigekirjaharjutusi. Kokku- ja lahkukirjutamine. (Nugis, Marika; Ääremaa,
Sirje)
Soovituslik veebitugi
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2
Eesti keele käsiraamat.
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=4
Eesti õigekeelsussõnaraamat 2013. http://www.eki.ee/dict/qs/